tegemist on väga vana tõlkega ja selle aluseks olnud heebreakeelsed käsikirjad ilmselt erinesid mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle tõlke autoriteet suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks. Kõrvuti Septuagenintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu. Teiste tähtsamate tõlgetena tuleks mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1. sajandil pKr Lähis-Idas tekkinud süüriakeelset Pesitat ja Hieronymuse poolt aastal 405 pKr lõpetatud ladinakeelset Vulgatat. VT ARHEOLOOGIA Iga Piibliga tegelejat kannustab idee jõuda lähemale kirjapandu algsele mõttele. Selle eeldusteks on võimalikult täpne algtekst ja Piibli kaasaja hea tundmine. Üha uute arheoloogiliste andmete ja käsikirjaleidudega täienev uurimistöö on pikk ja lõputu protsess. Ühelt poolt toimub küll pidev
järgi on selle teinud 72 meest 72 päeva jooksul. Et tegemist on väga vana tõlkega ja selle aluseks olnud heebreakeelsed käsikirjad ilmselt erinesid mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle teksti autoriteet suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks. Kõrvuti Septuagintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu. Teiste tähtsate tõlgetena tuleks ära mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1. sajandil p. Kr Lähis-Idas tekkinud süüriakeelset Pesittat ja Hieronymuse poolt aastal 405 p. Kr lõpetatud ladinakeelset Vulgatat. Vana Testamendi arheoloogia ja Vana Testamendi käsikirjad. Iga Piibliga tegelejat kannustab idee jõuda lähemale kirjapandu algsele mõttele. Selle eelduseks on võimalikult täpne algtekst ja Piibli kaasaja hea tundmine.Üha uuemate arheoloogilist andmete ja
23 Ta lähtus ideest, et heebrealastel oli kombeks rääkida endast kolmandas isikus ja näidetest Uues Testamendis, kus Jeesus eranditult alati peab Inimese Pojast rääkides silmas iseennast. Beze’ sai kriitika osaliseks, sest põhjendas oma väidet ebapiisavalt, lisaks oli erimeelsusi selles osas, milline oli heebreakeelne väljend, millest kreeka tõlge lähtus. 1967 tõi Geza Vermes ümberütleva kõne võimalikkuse uuesti välja, uurides arameakeelseid väljendeid, leidis ta, et endast kolmandas isikus kõnelemine, nii nagu Jeesus seda kasutas, oli esinev olukordades, mil kõneldi ebamugavatel või rasketel teemadel.24 Ümberütlevale või üldistusele apelleerivad tõlgendused on siiski mitme kitsaskohaga. Näiteks kipuvad nad sageli eeldama tõlkevigu, mis on vähetõenäoline. Teiseks ei paranda „Inimese Poja“ asendamine umbkaudse „mees“ või isikulise „mina“-ga Uue Testamendi lausete
annaabi.ee 
