kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Aleksander I reformid Aleksander I olulisemate reformide hulka kuulusid haridusreformid. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Tagurluse pealetung Tagurluse pealetung Pärast Napoleoni sõjakäiku hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi. Tagurluse pealetung Aleksander I viimastel valitsusaastatel valitses riiki tegelikult keisri lähim sugulane Aleksei Araktsejev. Araktsejev saavutas 1922 aastal täieliku võimu impeeriumis. Ta juhtis impeeriumit nagu hiiglaslikku kasarmut julmalt ja halastamatult. 1825 detsembrimäss 1825 detsembrimäss Aastal 1825 suri ootamatult keiser Aleksander I. Riigipeaks oleks pidanud saama Aleksandri vend Konstantin, kuid ta loobus sellest venna Nikolai kasuks. Segaduste tõttu oli Venemaa 2 nädalat ilma riigijuhita. 1825 detsembrimäss Aleksander I surma otsustasid ära kasutada
Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisemaks kui pärisorjade oma. Alla käis haridus, vaimuelu. Aleksandri viimastel aastatel sai impeeriumi tegelikuks valitsejaks keisri lähim usaldusalune kindral A. Araktsejev. 1822. a koondas Araktsejev enda kätte kogu võimu. Kogu impeerium sai tunda Araktsejevi halastamatust, kättemaksu ja julmust. Detsembrimäss- Aleksander I suri ootamatult 1825. aasta detsembri algul. Vastavalt troonipärimisseadustele pidi troon minema tema nooremale vennale Konstantinile, kuid tema oli paar aastat varem troonist loobunud. Valitsejaks pidi saama järgmine Aleksandri vend- Nikolai. Segaduste tõttu jäi venemaa u. Kaheks nädalaks riigipeata ning seda
Alexander I reformid. Riigisüsteemi valitsemise ümberkorraldamine, haridusreformi ühisekooli loomine. Araktsejevlus. Venemaa tegelik valitseja Alexander I valitsus aja lõpul, on keisri usaldusalune krahv kindral Araktsejev, kes valitseb riiki väga karmilt ja täpselt nagu sõjaväe osa. Dekabristide ülestõus Pärast Alexander I surma pole Venemaal 2 nädalat valitsejat, seal ajal korraldavad aadlikud ja sõjaväelased mässukatse kodanike vabaduste kehtestamiseks ja pärisorjuse kaotmiseks, mäss kukub läbi, juhid hukatakse paljud saadetaks sunnitööle. Läänlased ja sladofiilid Läänlased tahavad Venemaale kiiret lääneunoopaga sarnast arengut ja kodanliku monarhia kehtestamist
VENEMAA 1801- Aleksander I sai Venemaa valitsejaks 1802-18011 korraldati põhjalikult ümber impeeriumi senine riigivalitsemise süsteem 1802- taasavati Tartu Ülikool 1817-hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi 1822- Araktsejev koondas enda kätte kogu võimutäiuse, kes valitses riiki kui suurt kasarmut. 1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra
põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk töö ja õppuste raskus tegid sõjaväeasukate elu hullemaks kui pärisoristel talupoegadel. Alla käis ka haridus, vaimuelu ja valitsuse talurahvapoliitika. Impeeriumi tegelikuks valitsejaks sai Aleksander I lähim usaldusalune kindral Aleksei Araktsejev. 1822 a. koondas ta enda kätte kogu võimutäiuse. Araktsejevi juhitud täpne, halastamatu, kätemaksurikas ja julm ajajärk venemaal on tuntud araktsejevlusena. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustsid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu.
aastat on teda nähtud juba pigem konservatiivse monarhina. Kuni 1812. aastani oli ta soosikuks tuntuimad vene 19. sajandi liberaale Mihhail Speranski (srn 1839), seejärel aga kerkis esile konservatiivne Aleksei Araktsejev (srn 1834). Kuigi reforme tehti, olid need aeglased ja ei aidanud eriti Venemaa mahajäämust vähendada. Venemaa välispoliitikat juhtis 1814-1856 krahv Karl Nesselrode (srn 1862). 1812 suudeti purustada 7
annaabi.ee 
