äärmuslik omapära ja uudsus, aga ka üksikteoste visuaalne toime, nende monumentaalne jõud ja peen, rikas värvimõju on üle elanud kõik avangardismi vapustused. Pollock rajas nn. ühtlaselt katva stiili (all-over painting), mis hülgas senise maalikunsti kompositsiooni, mis seisneb suhteliselt autonoomsete ja eraldatavate osade suhtestamises. Pollock ei loobunud täielikult pildi teadlikust komponeerimisest, näiteks lisas ta tilgutatud- pritsitud arabeskile mõningaid aktsent või sobitas täismaalitud lõuendi alusraamile kujundit valides. Samuti pole ta teosed ilma ruumilisest dimensioonist, vaid peaaegu mõistatuslike võtetega on ta loonud põneva illusiooni, nagu asuksid värvinired pisut tagapool pildi pinda, kuid hõljuksid või pulseeriksid mitte pildi sügavuses, vaid keskpunkti suunas. Nõnda on Pollock ka nn. embleemitaolise kompositsioon looja, mis on saanud tüüpiliseks USA kunstis. Pollock hukkus 1956
meetodi äärmuslik omapära ja uudsus, aga ka üksikteoste visuaalne toime, nende monumentaalne jõud ja peen, rikas värvimõju on üle elanud kõik avangardismi vapustused. Pollock rajas nn. ühtlaselt katva stiili (all-over painting), mis hülgas senise maalikunsti kompositsiooni, mis seisneb suhteliselt autonoomsete ja eraldatavate osade suhtestamises. Pollock ei loobunud täielikult pildi teadlikust komponeerimisest, näiteks lisas ta tilgutatud-pritsitud arabeskile mõningaid aktsent või sobitas täismaalitud lõuendi alusraamile kujundit valides. Samuti pole ta teosed ilma ruumilisest dimensioonist, vaid peaaegu mõistatuslike võtetega on ta loonud põneva illusiooni, nagu asuksid värvinired pisut tagapool pildi pinda, kuid hõljuksid või pulseeriksid mitte pildi sügavuses, vaid keskpunkti suunas. Nõnda on Pollock ka nn. embleemitaolise kompositsioon looja, mis on saanud tüüpiliseks USA kunstis. Pollock hukkus 1956
äärmuslik omapära ja uudsus, aga ka üksikteoste visuaalne toime, nende monumentaalne jõud ja peen, rikas värvimõju on üle elanud kõik avangardismi vapustused. Pollock rajas nn. ühtlaselt katva stiili (all-over painting), mis hülgas senise maalikunsti kompositsiooni, mis seisneb suhteliselt autonoomsete ja eraldatavate osade suhtestamises. Pollock ei loobunud täielikult pildi teadlikust komponeerimisest, näiteks lisas ta tilgutatud- pritsitud arabeskile mõningaid aktsent või sobitas täismaalitud lõuendi alusraamile kujundit valides. Samuti pole ta teosed ilma ruumilisest dimensioonist, vaid peaaegu mõistatuslike võtetega on ta loonud põneva illusiooni, nagu asuksid värvinired pisut tagapool pildi pinda, kuid hõljuksid või pulseeriksid mitte pildi sügavuses, vaid keskpunkti suunas. Nõnda on Pollock ka nn. embleemitaolise kompositsioon looja, mis on saanud tüüpiliseks USA kunstis. Pollock hukkus 1956
annaabi.ee 
