Kohvipuud Kohvipuu kuulub madaraliste sugukonda. Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kõikidest kohvipuu liikidest vaid kaks - coffea arabica ehk araabika ja coffea canephora ehk robusta - on maailmaturul kaubandusliku tähtsusega. Kohvipuu Araabikat kasvatatakse kvaliteetsema kohvioa tootmiseks ning selle maitse on mahedam ja nüansirikkam. Robusta seevastu on tugeva maitsega ning sobib hästi espressosegudesse. Selles on kaks korda enam kofeiini kui araabikas, mis teeb espresso maitse täidlasemaks ja tekitab kohvile paksema vahu. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad.
olid neil riikidel ühised ekspluateerijad alguses sakslased, hiljem britid. Viimase 10 aasta jooksul on Tansaania kohvitööstus kiratsenud, samal ajal kui Keenia tööstus areneb ja õitseb. Enamus Tansaania araabikatest kasvatatakse Kilimandzaro või Meru mägede nõlvadel Keenia piiri lähedal. Neid kohve kutsutakse Kilimandzaro või mõnikord Moshi või Arusha peamiste linnade või laadimispunktide järgi. Vähemal määral kasvatatakse araabikat kaugemal lõunas Taganjika ja Njassa järvede vahelisel alal ja selle nimi on Mbeya ühe tähtsama linna järgi või Pare, mis on kaubamärgi nimi. Kõikidel juhtudel on kõrgeim sort AA, järgnevad A ja B. Tansaania kohvid jagavad iseloomulikku teravat veinilist happesust, mis on tüüpiline Aafrika ja Araabia kohvidele. Nad
röstiga ubade happesus väheneb. Kõrge happesus on espresso ebasoovitavaks omaduseks. Seetõttu röstib suurem osa araabika tootjaid espressoube väga tugevalt. Tugevalt röstitud kohviubade aromaatsus ja magusus aga kahjuks langevad, mis on espresso puhul võrdselt ebasoovitav. Just seetõttu on Euroopas valmistatud espressosegude baasiks enamasti robusta sordi kohv. Selle loomulik happesus on väiksem, seepärast ei ole neid segudes kasutatavaid ube vaja ka nii tugevalt röstida kui araabikat. (Ibid) Tekstuur Tekstuur on kohviubadest valmistatud joogi konsistents, mida saab kõige paremini määratleda siis, kui kohv keelel voolab ning seda vastu suulage hõõrutakse. Kohvi tekstuur võib olla kerge, keskmine või täidlane, see sõltub kohviõlide vahekorrast. Kohvi viskoossus aga sõltub joogis sisalduvatest valkudest ja kiudainetest. Espresso tekstuur on keskmiselt ja tumedalt röstitud ubade tõttu täidlasem kui kergelt röstitud ubade korral, selle happesus aga on väiksem
annaabi.ee 
