Meditatsiooni abivahendid. Mantra silp, sõna, lause või heli, mida korratakse kas mõttes, häälega või mida kuulatakse. Mandala joonis, pilt või kuju, millesse süvenetakse ja mida vaadeldatakse kindlaksmääratud viisil. Hingamistehnikad ja kehaasendid Bahá'í usk Meditatsioon on vajalik hingelise arengu jaoks Kohustuslik palvetamine ja paastumine Ei ole täpsustatud kindlaid meditatsiooniliike Laialdasemalt on levinud meditatsioon, mille puhul tuleb igapäevaselt korrata araabiakeelset fraasi Allahu Abha, mis tõlkes tähendab "Jumal on hiilgavaim". Budismi meditatsioon Usundi kesksed meditatiivsed harjutused on säilinud antiiksetes tekstides ja on levinud õpetajalt õpilasele. Budistid usuvad, et meditatsioon on teekond Valgustuse ja Nirvaana poole. Budismi meditatsioonitehnikad koguvad ülemaailmset populaarsust, Budistide koolides õpetatakse mediteerimist Tiibeti traditsioonides on tuhandeid meditatsioonitehnikaid.
kui ka eluetappe puudutavad seadmused.) 3) Budism usu keskseks mõisteks samuti "dharma", mis budismis käsitletakse kui tõde maailma loomusest. 4) Hiina "jia" õpetus, põhimõtted "jiao" õpetuse, põhimõtete järgimine 5) Judaism usk on tihedalt seotud pühade tekstide usaldamisega 6) Kristlus väljendavad usku kreekakeelne "pistis" ja ladinakeelne "credo", mis tähendavad usaldust. 7) Islam usu kirjeldamiseks kasutatakse araabiakeelset sõna "iman", mis tähendab, et jumala ilmutust tuleb pidada tõeseks. Religioosse usu tunnused: 1) Õpetus dogmad, teadmised, eetika 2) Praktika kogemused, tunded, palved, rituaalid. Religiooni funktsioon elule tähenduse andmine või "elu mõtte" konstrueerimine. 3. Kuidas tekkis religioon? 1. Religioon tekkis koos inimesega (enne kõne teket üle 4 miljoni a. tagasi) Animatism kõige vanem usundi vorm (looduse vägi, nn. elava laiba usk)
vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku usuõpetuse, mis nõuab kõigest ülimuslikkust ega luba mingit jaotust religioosseks ja ilmalikuks. Ta käsitleb erinevaid teemasid ning samuti ka moraaliõpetust. Lisaks Koraanile on islamis veel teine pühade tekstide kogu prohvetlik tava. See kogu on hoopis mahukam kui Koraan ja see on maailma muslimitele eeskujuks nende igapäevase elu korraldamises. Islami usu kirjeldamiseks kasutatakse araabiakeelset sõna iman. Usu aluseks on täielik monoteism, Jumala ainulisus. Jumal on ülim, igavene ja kõik võimas. Ta näeb kõike ja on kõikjal ning kõiges. Jumal on universumi looja ja hoidja ning juhib kõige loodu elu ja surma. Teda austatakse ning tema ees tuntakse aukartust. ,,Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad Jumala kohta. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud läbi prohvetite. Prohvetid ei räägi mitte enda, vaid Jumala sõnadega. Osa Koraanis nimetatud prohveteid on ka Piiblis
Banaan levis kiiresti Põhja- Aafrikas ja Hispaaniasse Hispaanias kasvanud banaane peeti araabiamaades kõige paremateks. Araabiamaades suureneb banaanide tarbimine tänapäevani paatukuu ramadaani ajal märgatavalt.Esimest korda kirjeldas banaani teaduslikult Carl von Linné 1750. Kust pärineb taime teaduslik nimi Musa, ei ole teada. On oletatud, et ta kasutas selleks keiser Augustuse ihuarsti Antonius Musa nime, samuti on arvatud, et ta mugandas banaanide araabiakeelset nimetust mauz.Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: M. sapientum, mille vilju süüakse paljalt, ja M. paradisiaca, mida enne söömist küpsetatakse. Niisugune jaotus osutus peatselt ebaadekvaatseks, aga parema puudumisel kasutati seda liigitust mitmete täiendustega paarsada aastat. Alles 1955 võeti ametlikult kasutusele Norman Simmondsi ja Ken Shepherdi väljapakutud nomenklatuur, mis Linné pakutud kaht liiki enam ei sisaldanud
Pahaloomuliste kasvatajte ravimisel lähtus ta põhimõtteist, mis on lähedased kaasaegsetele: varajane diagnoosimine kasvaja laialdase eemaldamisega tervetest kudedest koos järgneva põletamisega kuuma raua abil. Ta eemaldas neerukive ja kasutas elastseid kateetreid, mis olid valmistatud loomade nahast. Leetrid on väga vana haigus, aga esimest korda tuvastas selle Pärsia arst Muhammad ibn Zakariyyā al-Rāzī (865–925) 10. sajandil. Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nime hasbah. Leetreid on kutsutud ka teiste nimedega, sealhulgas ladina sõnast rubeus ('punane') tuleneva nimega rubeola ja morbilli ('väike katk'). Leetriviiruse sarnasus koerte katku ja veiste katkuga põhjustavate viirustega on pannud aluse arvamusele, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega. Keskaega iseloomustab religiooni võimutsemine, mis mõjus pidurdavalt kultuuri, teaduse ja kunsti õitsengule
annaabi.ee 
