· Introspektiivne meetod: hing, mõistus · Teoreetiline mõtlemine on teadmise allikas. 17) Aristotelese mõju psühholoogiale · Lähtus konkreetsest · Psüühika õpetus · Vaimu ja keha, bioloogia seotus · Ei saa hinge eraldada kehast · Naturalist: süda on keskne organ, mitte aju · Rõhk mõistusele: teoreetiline ja praktiline 18) Aquina Thomase mõjutused · Aristotelese vaimu jätkaja: teadliku mõistuse rõhutamine. · Allutas filosoofia religioonile(puudub vahetu kontakt Jumalaga). · Vaimu klassifikatsioon: ratsionaalne, sensitiivne ja vegetatiivne. 19) Mis on nominalism ja realism? Realism universaalid ehk üldine eksisteerib reaalselt nagu mingi olemus või vorm. Nominalism üldine eksisteerib kui nimetus, mark. 20) Milles avaldus uue aja psühholoogia?
tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega saab inimene ise endale kurjuse valida ning seeläbi kurja teha. Seega saabki öelda, et kurjus on inimese enda tahe, see pole Jumala tahe. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquina Thomas on ratsionaalsel seisukohal, et on kahte tüüpi tõdesid. Loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Thomas arvab, et meil on võimalik ära tõestada et Jumal on olemas. On kahte tüüpi tõdesid. Üleminek ühelt teisele on võimalik vaid teatud kohtades ja teatud küsimustes. Nendes kohtades kus üleminek on võimalik ei ole meie ratsionaalne seisukoht ja ilmutuslikul teel antud tõde vastuolus, vaid nad täiendevad teineteist. Mõõdukas seisukoht (D.Hume ja W. James)
kättemaksuidee ja lunastusidee. Esimene lähtub õiguskorras kui objektiivsest kategooriast, teine asetab rõhu kurjategija süüle ning näeb karistuses kurjategijale antud võimalust oma tegu sisimas heastada. Mõlemad aga toetuvad õiglusele kui karistust iseenesest kandvale ideele. Karistuse põhjendamine lunastusideega lähtub eeldusest, et karistamine puhastab süüdlase hinge seal olevast kurjutsest. Sellisena vaatles karistust ka Aquina Thomas, rõhutades küll vähem kättemaksu ja enam meeleparandust. Immanuel Kanti - Karistus on tasu süü eest, karistus peab teostama õigluse ja on juba seetõttu õiglane kui lähtub talioonist. Karistus on kategooriline imperatiiv, mis keelab kuriteo eest karistust mitte kohaldada ning karistuse kohaldamisel mistahes otstarbekuse või kasulikkuse kriteeriumidest lähtuda. Georg Hegel - põhjendas karistust dialektilise skeemiga, mille järgi õiguskord kujutab endast üldist tahet,
annaabi.ee 
