Passaattuultel on ekvaatori lähedal konvergents, kuid Ekmani transpordil divergents (Ekman pumping): ekvaatorist põhja pool on transport põhja suunas ning lõuna pool lõuna suunas. Seetõttu ekvaatoril esineb apvelling ning soe pinnakiht on õhukene. Vaikse tuule piirkonnas tekib veepinnal idasuunaline vastuhoovus. Idast puhuvate tuulte tõttu on ookeanide idakallastel veepind madalam ning ja termokliin veepinnale lähemal. Passaatide ajalised muutused mõjutavad apvellingut ja pinnakihi temperatuuri ning seeläbi kliimat. Ekvaatoril f = 0 ning geostroofika ei kehti <2.20, kuid potentsiaalse pööriselisuse jaoks võib võtta y f . Tekivad pinnaalune 3D vastuhoovus ja ekvaatori poolt “haaratud” Kelvini ja Rossby lained . Ekvatoriaalne pinnaalune vastuhoovus Veepinna idasuunaline vastuhoovus (Equatorial Countercurrent) tekib passaattuulte konvergentsi tsoonis, kus mõjuv tuulepinge on väiksem (joonis 14.2). Hoovus ulatub
Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda). Troopiline vöönd on ookeanis kõike ohtlikum eutrofikatsiooniline piirkond, sest soojuskihistus ekvaatori piirkonnas on püsiv. See toob aga endaga kaasa toitainetevaese pinnakihi ja madala produktsiooni. Vee liikumine piki ekvaatorit vee ärakande tagajärjel tõuseb vett alt üles Apvelling on ka antarktikas, mistõttu on antarktika veed liigirikkad Kuu looded põhjustavad ka apvellingut Jõgede sissevool, mis kannab ära rannikuäärset merevett Meretaimede primaarproduktsioon Õistaimed ehk mererohud. Makroskoopilised vetikad. Kasvavad loodetevahelises tsoonis. Seal avaldavad nad suurt mõju orgaanilise aine dünaamikale ja ka orgaanilise aine ringlusele. Rannikualadel võivad kasvada väga kiiresti kuhjates suuri biomasse. Meretaimede produktiivsus võib olla suurem antud piirkonna maismaataimede omast.
organismide ja osakeste hulgast). Soolsus: maailmameres 34...35 ‰. Üsnagi stabiilne, sisemeredes kõigub seoses jõevete sisenemisega. Hapnikusisaldus: pinnakiht hästi aereeritud, taimede fotosünteetiline aktiivsus oluline. Põhjakihtides hapnikudefitsiit või anaeroobsed tingimused. Apvelling (upwelling) – süvavee kerge, mere külma, rohkesti biogeene sisaldava süvavee kerkimine pinnale. Apvellingut põhjustavad : 1. kestev samasuunaline tuul, mis puhub pinnakihi vett rannikust eemale; 2. rannikust eemale voolavad pinnahoovused; 3. pinnahoovuste lahknemine või erisuguste omadustega veemasside segunemine. Mõned apvellingute bioomile iseloomulikud küljed: 1. Biogeenide ja organismide suur kontsentratsioon. 2. Kolossaalsed kalade (ja ka lindude) populatsioonid iseloomustavad mitte ainult suurt produktiivsust, vaid ka lühikesi toiduahelaid. 3
annaabi.ee 
