133. Kirjelda putukate vaegmoondega arengut: munast koorub valmiku sarnane vastne, kestub kasvades mitmeid kordi, kuni saavutab täiskasvanu suuruse 134. Kirjelda putukate täismoondega arengut: munast koorub lülistunud kehaga ussitaoline röövik, ei sarnane valmikuga välimuselt ega eluviisilt, kestub mitmeid kordi, kuni muutub nukuks, kes sarnaneb juba valmikuga;dopisatj u Birgit 135. Putukate hulgas on ovovivipaare õige 136. Putukate klass jagatakse 2 alamklassiks 1) SbCl. Apterygota Ürgtiivutud 2) SbCl. Pterygota Tiibputukad 137. Millise putukate seltsiga on tegemist: pikkus paar mm, kitiinkate puudub, tiivad puuduvad, trahheed puuduvad, hingavad läbi keha pinna, liitsilmad puuduvad, tagakehal kaheharuline hüppehark, sünnitavad elusaid poegi? O. Collembola hooghännalised 138. Millist 1 cm pikkust saledat tiivutut putukat võib sageli näha inimeste majades niiskemates kohtades?
(Ixodina) kümnejalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Decapoda) (Crustacea) vääneljalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Cirripedia) (Crustacea), alamklass aerjalgsed (Maxillopoda) harjashännalised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) (Thysanura) alamklass ürgtiivutud (Apterygota) ühepäevikulised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda), (Ephemeroptera) alamklass tiibputukad alamhõimkond (Pterygota) kuuejalgsed (Hexapoda) kiililised (Odonata) putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda), alamklass tiibputukad alamhõimkond (Pterygota) kuuejalgsed (Hexapoda)
ELUVIIS/KOHT peamiselt metsakõdus 2. O. Collembola – hooghännalised Eestis 90 (180) liiki MORFOLOOGIA 0.25-8 mm Tiivad, liitsilmad puuduvad; suised peakapsli sees; tagakehal ventraaltuubus ja hark e furca. ELUVIIS/KOHT Metsakõdus. 3. O. Diplura – harkhännalised Eestis 1 liik MORFOLOOGIA 4-12 mm Saledad; pika tagakehaga; silmadeta;; tagakeha tipus urujätked (cerci). ELUVIIS/KOHT Pinnases ja kõdunevas puidus elavad. Insecta – putukad = Ectognatha – välislõugsed Apterygota – ürgtiivutud putukad 4. O. Zygentoma – harjashännalised Eestis 4 liiki MORFOLOOGIA 1,4-20 (76) mm tiibadeta; Keha värtnakujuline, kaetud soomustega; Tagakeha 11 lüliline. ELUVIIS/KOHT Eluiga 2-5 aastat, kestuvad kuni 40x. Pterygota – tiivulised putukad Hemimetabola – vaegmoondega (= Exopterygota – välitiibsed) 5. O. Ephemeroptera – ühepäevikulised Eestis > 50 liigi MORFOLOOGIA 2 – 50 mm Õrnad kehakatted ja tiivad; tagumised tiivad lühikesed. Õitseaeg Permis
kehapinnaga. Eluviis: Putukad, kes hingavad kehapinnaga saavad elada ainult niiskes keskkonnas, esinevad põhiliselt pinnases ja organismide kõdunevais jäänustes. Kõrgemad putukad, kellel on arenenud trahheed, võivad elada ka kuivas keskkonnas ning on levinud üle kogu planeedi. 51. Tiivutud ja (algselt ning sekundaarselt) tiibadeta putukad (Insecta); siselõugsed (Entognatha) ja välislõugsed (Ectognatha) Varem jagati putukate klass tiivutute (Apterygota) ja tiivuliste (Pterygota) alamklassiks. Hiljem selgus, et osa tiivutuist on paljude muude tunnuste poolest tiivulistele lähedased. Tiivutute rühmi on vaadeldud nii seltsidena kui mitme omaette klassina. Siselõugsetel on suu ja suised peakapsli sisse peidetud, ja need putukad ise on kõik pisikesed, tiibadeta, tihti mullas elavad. Välislõugsetel on suised avalikult väljas; siia kuulub putukate enamus, nii tiibadega kui ilma. 52
annaabi.ee 
