Töökohustused · ravimite tootmine ja katsetamine; · ravimite kontroll selleks ettenähtud laboratooriumides; · ravimite hankimine, säilitamine ja jaotamine hulgimüügiettevõtetes; · ravimite valmistamine, kontrollimine, säilitamine ja väljastamine elanikkonnale avatud ja haiglaapteekides; · ravimitealase informatsiooni ja nõustamise korraldamine. Tööväljavaated · Enamik farmatseudiõppe lõpetanuid läheb tööle apteeki. · Lisaks apteegile ja haiglaapteegile töötavad nad veel ravimitega tegelevates hulgimüügifirmades, tootmisettevõtetes ja farmatseutilise analüüsiga tegelevates laborites. Kasuks tuleb... · arukus · täpsus · pühendumus · pingetaluvus · empaatiavõime · otsustusvõime · kohusetunne · koostöö- ja motiveerimisvõime · suhtlemisoskus Töö seisneb... · Töö seisneb inimeste nõustamises, ravimite soovitamises ja müümises.
ladina keeles 3. eesti keeles 4. inglise keeles Etüülalkoholi on lubatud väljastada ainult retsepti alusel nii puhtal kujul kui segus maksimaalselt kuni: Vali üks: 1. 200g 2. 50g 3. 150g 4. 100g Kontrolli Kui retseptile ei ole märgitud etüülalkoholi kontsentratsiooni, tuleb see väljastada: Vali üks: a. 90%-ilisena b. 80%-ilisena c. 60%-ilisena d. 70%-ilisena Apteegist võib käsimüügi- ja retseptiravimeid väljastada saatedokumendiga: Vali üks või enam: 1. teisele apteegile 2. tootmisettevõttele 3. hulgimüügiettevõttele 4. apteegi haruapteegile Juriidilistele isikutele, mis ei ole tervishoiuteenuse osutajad, võib väljastada: Vali üks: 1. käsimüügiravimeid 2. retseptiravimeid Bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete maksimaalne ühe retsepti alusel väljastatav kogus on reeglina: Vali üks: 1. 40 tabletti 2. 60 tabletti 3. 20 tabletti 4. 80 tabletti
teiste ravimite kulutused katma ning midagi peab ka uute ravimite loomiseks jääma. Ka kogu paberimajandus, erinevates riikides ravimite müümiseks vajalike lubade taotlemine ja asjaajamine maksab omajagu. Kui lubadega on korras, siis saavad ravimite hulgimüügiloaga ettevõtted neid oma lattu tuua. Hulgimüügi-ettevõte paneb ravimite hinnale oma protsendi otsa, et nõuetele vastavat ladu ja transpordivõrku ülal pidada. Tootja hinnale võib hulgimüügifirma lisada 3 kuni 25 protsenti. Apteegile esitatakse ka väga palju erinõudeid. Nende täitmiseks on juurdehindluse süsteem veidi keerulisem, kui hulgimüügi puhul. Enamasti jääb lubatud juurdehindlus 6 kuni 80 krooni vahele. Lisaks juurdehindluse süsteemile ja paberimajandusele sekkub riik mitmel viisil hindade kujundamisse. Põhiliseks "instrumendiks" on siin soodusravimite nimekiri. Soodus sellepärast, et seal määratud soodustusprotsendi ulatuses maksab nende ravimite eest Haigekassa
ettevõte. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1422. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Mõned ajaloolased peavad asutamisaastaks 1415. aastat.1579 ja 1581 vahel tuli Tallinnasse oma kodulinnast Pressburgist (tänapäeval Bratislava) ungarlane Johann Burchart Belavary de Sykava, kes rentis Raeapteegi. 1582-1911 oli apteek Burchartide perekonna omanduses.Tänapäeval asub hoones Raekoja plats 11 lisaks apteegile ka muuseum.Antud apteek on üks vanimaid Euroopas, mis on säilitanud oma esialgse funktsiooni. Kuna 16. sajandil ei olnud Tallinnas arste, etendas Raeaaptek linnakodanike elus väga olulist rolli. Ükssarve pulber, vääriskividest jahvatatud pulber need on vaid mõned ravimid, mida võis apteegist osta.Saad teada, mis on klarett ning kuidas vormiti martsipani. Vaata ka kindlasti ise raeapteek oma silmaga üle.Kaubanduse elavnemisega 13. sajandil muutus Raekoja esine plats alllinna
Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukk-dekoor valmis Walteri töökojas. Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme. Tartu raekoda enne aastat 1945 Tartu raekoda aastal 1910
asjaks portaal ning selles on tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aasta kandis. Raeapteek Tallinna Raeapteegi asutamise ajaks loetakse jüripäeva 1422. Esmakordselt mainitakse apteeki raeraamatutes selle aasta kaheksandal aprillil. Apteek oli aga juba ammu enne olemas, mainitud aastal läks ta rae valdusse. Juba XV sajandil kuulus apteegi juurde ka ravimtaimede aed. Keskajal sarnanes rohupood pigem vürtsipoele kui apteegile-peale ravimite oli võimalik osta apteegist ka näiteks komme, küpsiseid, püssirohtu, küünlaid. Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis on mitmel korral ümber ehitatud. Apteegihoone esimene ulatuslik uuendus toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb fassaadi liigendamine sellest ajast. Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. aastal toimunud suuremast remondist. Juba varem, 1635
annaabi.ee 
