Quine aga näitab, et sünonüümsust ei saa rahuldavalt seletada ilma, et me ei toetuks paratamatuse mõistele. See aga tähendab, et analüütilisust ei saa defineerida mittetsirkulaarselt (st defineeriv pool sisaldab varjatult sama mõistet, mida defineeritakse) Sellest probleemist lähtudes lükkas Quine tagasi analüütiliste ja sünteetiliste väidete vahelise eristuse enda. Quine kritiseeris ka aprioorsuse mõistet. Ühest küljest langeb aprioorsus kriitika alla juba seeläbi, et meil puudub rahuldav analüütilisuse mõiste, mistõttu langeb ära loogiliste positivistide (sh Ayeri) katse seletada aprioorsust analüütilisuse kaudu. Revideerimatus Teisest küljest kritiseeris Quine aprioorsust ka otseselt. Nimelt peavad aprioorsed väited olema kogemuse poolt revideerimatud, st ei saa leiduda ühtegi empiirilist olukorda, mis sunniks meid revideerima (parandama, tagasi võtma)
Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tule...
Aprioorne tunnetus – kogemusest sõltumatu ehk mõistusest sõltuv tunnetus. Puhas aprioorne tunnetus – tunnetus, mis on vajalik otsustuse puhul, kus on subjekti ja predikaadi süntees(sünteesitakse erinevaid tajusid). Siin süntees õigustab aprioorset poolt, sest puhas aprioorne tunnetus tuleneb sünnipärastest ideedest ja sellesse pole segatud empiirilist. Analüütiline otsustus – analüütilise otsustuse puhul on tunnetusallikaks mõistus(aprioorsus). Selle puhul predikaat loogiliselt sisaldub subjekti mõistes ehk predikaadi omistamine on põhjendatud subjekti loogilise analüüsiga. Analüütilise otsustuse puhul saab otsustada keele tähenduste ja loogika alusel. Sünteetiline otsustus – sünteetiline otsustus on kahe loogiliselt sõltumatu mõiste ühendamine ehk predikaat ei sisaldu subjekti mõistes(tuleb kogemuslikult vaadelda, kas mingi väide on tõene)
annaabi.ee 
