ja toetus oli südantsoojendav ja tänuväärne. Balti keti eesmärgiks oli ju välismaailma veenmine, et kolmel Balti põlisrahval on iseseisvumisplaanidega tõsi taga ja et see peab tingimata lõppema verevalamiseta. Visiidi eesmärgiks oli suurriikide, eriti USA, toetus, et nad oma mõjuga aitaks. 6. Järelaktsioonid 6.1. Uus Balti kett Uus Balti kett, küll aga väiksemas mahus, plaaniti moodustada 8. mail aastal 2007 kell 11.45. Sellega taheti Eestile toetust avaldada seoses aprillirahutustega. Arvati, et Tallinnas toimunu on tõsine õppetund ja hoiatus kõigile kolmele Balti riigile. Oodati, et inimesed võtavad taas 11 kätest kinni Vilniuses, Riias ja Tallinnas ning Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiril. Paraku uus katse ebaõnnestus. 6.2. Südametuksed Baltikumile 23. augustil 2009 tähistati 20 aasta möödumist Balti ketist Balti rahvaste ühisjooksuga ,,Südametuksed Baltikumile". (Joonis 7) Teatejooksu eesmärgiks oli
Balti keti eesmärgiks oli ju välismaailma veenmine, et kolmel Balti põlisrahval on iseseisvumisplaanidega tõsi taga ja et see peab tingimata lõppema verevalamiseta. Visiidi eesmärgiks oli suurriikide, eriti USA, toetus, et nad oma mõjuga aitaks. [2, lk 71] 6. Järelaktsioonid 6.1. Uus Balti kett Uus Balti kett, küll aga väiksemas mahus, plaaniti moodustada 8. mail aastal 2007 kell 11.45. Sellega taheti Eestile toetust avaldada seoses aprillirahutustega. Arvati, et Tallinnas toimunu on tõsine õppetund ja hoiatus kõigile kolmele Balti riigile. Oodati, et inimesed võtavad taas kätest kinni Vilniuses, Riias ja Tallinnas ning Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiril. Paraku uus katse ebaõnnestus. [6] 6.2. Südametuksed Baltikumile 23. augustil 2009 tähistati 20 aasta möödumist Balti ketist Balti rahvaste ühisjooksuga ,,Südametuksed Baltikumile". (Joonis 7) Teatejooksu eesmärgiks oli inimesi taas lähendada sellele ühtsusele, mida tunti
sõjahaudade seadusest tulenenud valitsuse kava teisaldada Kaarli pst 13 haljasalale 1945. aastal maetud sõdurite säilmed Kaitseväe kalmistule. Tallinnas sai rüüstamiste, 26.–28. aprill põletamiste ja füüsiliste konfliktide ajal Tatari tänaval surma Mustveest pärit Vene Föderatsiooni kodanik Dmitri Ganin. „Pronkssõduri sündmustega" toimusid rahutused ka Jõhvis, Kohtla-Järvel jm. 30. aprill Aprillirahutustega seoses oli vahistatud 921 inimest. Kaitseministeeriumi otsesed kulutused Tõnismäe monumendi ümberpaigutamiseks, taaspüstitamiseks, säilmete väljakaevamiseks ja nende tuvastamiseks, ümbruse mai algus haljastamiseks jms olid 12,9 miljonit krooni. EV kogukulutused olid 92 miljonit krooni. Tõnismäelt arheoloogilistel kaevamistel leitud 8 Nõukogude sõduri ilmed maeti 3