Aprillikuine hommik. Esimesed päikesekiired hakkavad paistma ehitud Ateenale. Dionüüsiaks üles löödud Ateena särab päikesekiirguses, esimesed inimesed hakkavad tänavatel ringi liikuma, eilsest peost ärkavad üles valutavate peadega pidutsejad. Nii umbes keskpäeva paiku tõuseb päike ka piisavalt kõrgele, et minu silma paista. Nimelt, minu voodiks pole mitte kallis mahagonist siidlinadega voodi vaid rentsel. Niisiis, mind äratavad kevadpäikese kiired, mis läbi rentsli võre mulle silma paistavad. Avan silmad, ninna tungib jälle see haiglane hais solgivedelikkudest, mis minu kõrval voolavad. Tõusen ja ringutan ennast natuke, hämaras valguses on näha minu räbaldunud kaltse ja mustunud keha, mis on vaevu kaetud. Olles juba vaikselt üles ärganud mõistan kui tühi mu kõht on ja kuidas kurk kuivab. See on mitme nädalase nälja ja vaesuse tagajärg. Süüa mul pole, pole ka enam ehteid mida müüa või isegi ei leidu mul puhast vett, mida juua või...
Araali merd. EESTI KUULUB ilmastiku poolest suurriikide sekka. Vähe on maailmas paiku, kus paarisaja kilomeetri ulatuses ilm nõnda erinev on. “Eestis on väga huvitav olla meteoroloog, ‿ ütleb selle kohta ilmateadlane Heino Tooming. Oma kliimauuringute kõige üllatavamaks tulemuseks peab Heino Tooming tõdemust, kui oluliselt jääkate Läänemeres mõjutab ilma näiteks Tõravere ilmajaamas Tartu lähistel. Selgus, et Tõravere aprillikuine temperatuur sõltub otseselt jääkatte kestvusest Vilsandi saare lähistel. Maa globaalne ilmastik mõjutab jääkatte kestvust Vilsandil, see omakorda lumikatte kestvust peaaegu kogu Eestis, mis omakorda avaldab mõju keskmistele temperatuuridele ja sademetele. “Terves Eestis ei toimu protsesse, mida ei mõjutaks Läänemere saarte juures toimuvad protsessid,‿ võtab Tooming kokku. Viimaste suvede trombide peategijat tuleb otsida läänest
piiskade pinnalt vihmasaju ajal pilve taustal. Vikerkaare värvid on: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja lilla. Vanarahva arvamuse järgi joob vikerkaar merest vett, et siis vihmaga maad kasta. Sedamööda kuidas kevad saab võimust, muutub puude lehekroon ikka paksemaks ning ühel päeval puhkeb õide toomingas. Saabub valgete õite pidu. Aedades hakkavad õitsema krookused, tulbid ja nartsissid. Roosas õievahus on õunapuud. Aprillikuine ilm on üpris tujukas ja kevaderõõmu päevad vahelduvad aegadega, mil talv tagasi tiksub. Kui aga päike uuesti särama lööb, toob iga päev metsa uusi lauljaid. Kevadekuulutaja kuldnokk on musta , metalse läikega sulestikuga, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Rändlinnuna saabub ta meile juba märtsi lõpus, kui põlde katab veel lumi. (K. Põldmaa "Nurmelt ja niidult" Valgus, Tallinn 1976). Rästaste saabumist märkab kohe metslindude koori on ilmunud tõeliselt musikaalsed
annaabi.ee 
