laiendada Preisimaa kuningriigi piire ning mõjuvõimu Euroopas. Esimesed lahingud toimusid Preisimaa ja Venemaa vahel Ida-Preisimaal. 24. juunil 1757 vallutasid Venemaa väed Memeli linna. Sama aasta 19. augustil purustas Venemaa armee Grosh-Jägersdorfi lahingus Preisi väed, kuid Venema sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna haiguse tõttu ning paleeintriigide tulemusena jäi Apraksin äraootavale sisukohale edasise lahingutegevuse suhtes. Jelizaveta Petrovna paranedes anti Apraksin aga kohtu alla, kõrvaldati ülemjuata kohalt ning asendati krahv William. W. Fermoriga, kes jätkas sõjategevust ning 22. jaanuaril 1758 vallutasid Venemaa väed Köningsbergi, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koosseisu. 12. augustil 1760 purustas Venemaa ja Austria ühisvägi Kunersdorgfi lahingus Preisimaa armee ning 28. septembril vallutasid Berliini. 25. detsembril aga 1761
poole, et paluda keisrinna audientsi samal teemal. · Samal ajal hakkas Katariina ajama Peetri eest ja tema nõusolekul Holsteini alast puudutavat dokumentatsiooni ja otsuseid. · 1757 aasta suvel korraldas Katariina suurvürsti lepitamiseks tema auks peo, mis läks kogu rahvale väga hinge selle suurejoonelisuse ning võluvuse poolest. Peeter oli vaimustuses. Apraksini taganemine · 1757 aasta maikuu keskel asus kindral Apraksin lõpuks teele Preisimaa vastu sõtta 80 000 mehelise väe eesotsas. Vallutas Memeli ning liikus edasi Königsbergi poole, kui taganes järsku rahvale näiliselt paaniliselt ja ilma põhjuseta tagasi Memeli kindlusesse. · Bestuzev palus Katariinal Apraksinile kirjutada, kuna üleüldine rahva ja liitlaste pahameel taganemise pärast mõjus rängalt Venemaa ja selle juhtfiguuride reputatsioonile.
Mensikov aitas ta ka peale Peetri surma võimule (oma poja Aleksei oli Peeter 1718 tapnud). Reaalselt oli võim Ülemasalanõukogu käes, kuhu kuulusid Mensikov, Golovkin, krahv Pjotr Tolstoi (srn 1729), vürst Dmitri Golitsõn (srn 1737), krahv Fjodor Apraksin (srn 1728) ja krahv Andrei Osterman (srn 1747). Viimasest kujunes ka uus välispoliitika juht. Peeter II 1715-1730 Keiser 1727-1730, Peeter I pojapoeg. Mensikov kaotas võimu, Ülemsalanõukogus säilitasid oma koha Golitsõn, Osterman ja Golovkin. Reaalne võim koondus vürst Vassili Dolgorukovi (srn 1739) ja
annaabi.ee 
