viimastest ehk tuntuim "Suur odalisk" (lisa5). Ingres saatis selle Pariisi, kuid maal sai halva hinnangu osaliseks. 1820 aastal läks kunstnik Firenzesse, kus valmis "Louis XIII tõotus". See oli nii kompositsioonilt kui ka detailides sarnane Raffaeli piltidega. 4 aastat hiljem saatis ta ka selle Pariisi, kus teos sai sooja vastuvõtu. Järgnevad aastad olid Ingrese elus ehk parimad 1825 valiti ta Akadeemia liikmeks, 1827 aastal maalis ehk oma olulisema teose- "Homerose apoteoosi" (lisa6), 1832 aastal valmis tal üks olulisemaid portreesi- "Louis- Francois Bertin" (lisa7). Kuid 34 aastal tuli suur tagasilöök "Püha Symphorianuse martüüriumiga", mida hinnati barokseks. Ingres solvus ja saanud Roomas Prantsuse Akadeemia direktori koha, naases ta Itaaliasse. Seal ta maalis üsna vähe. Tagasi tuli ta Pariisi 1841 aastal kus teda võeti vastu suure austusega. 1842 aastal telliti temalt fresko.
- Tragöödiat ,,Antigone" on tavaliselt tõlgendatud kui riiklike ja inimlike kohustuste konflikti. ,,Trahhislannad" enne a 430? Heraklese ja Deianeira traagiline saatus. ,,Kuningas Oidipus" a 430? v 428? ,,Elektra" ? Elektra ja Orestese lugu. ,,Philoktetes" a 409 Philoktetese pääsemine inimtühjalt Lemnose saarelt. ,,Oidipus Kolonoses" a 401 - Käsitleb Oidipuse müüdi vähem tuntud tahke: Oidipuse elu lõpupäevi Kolonoses koos tütarde Antigone ja Ismenega ja surmajärgset apoteoosi. · Euripides (485/4 või 480406 eKr) - Erinevalt Sophoklesest ei võtnud Euripides osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga tõsiseks ja kurvameelseks inimeseks, kes elas teistest eemaletõmbunult. Euripides taotles oma teostes üllatuslikkust traditsiooniliste vaadete ja teemade käsitlemisel.Jumalad on Euripidese tragöödiates halvad ja inimestele vaenulikud, justkui käsitamatud loodusjõud. Euripidese tragöödiates kadus
Lisaks kirjandusele ja filmile viib Eshelmani arvates sarnase võimu omistamise etenduse läbi ka Berliini Riigipäevahoone rekonstruktsioon, eriti selle kuppel, pelgalt arhitektoonilisi vahendeid kasutades: "Kui postmodernne arhitektuur desorienteerib subjekti, lastes ruumikoordinaatidel paista samaväärsete ja äravahetatavatena, siis Riigipäevahoone klaaskuppel kujutab endast läbipaistvat, tähelepandamatut raami, mis võimaldab külastajal kogeda omaenese apoteoosi, kui ta mööda kupli all kulgevat spiraalikujulist jalgteed aeglaselt ülespoole tõuseb..." Subjekti erinevat raamistamist võib viimase aja eesti arhitektuuris näha Tallinna Vabaduse väljaku ja Rakvere peaväljaku võrdluses. Vabaduse väljak (Andres Alver, Tiit Trummal, Veljo Kaasik) oma mitmekihiliste viidetega ajaloolisele hoonestusele, tänavajoontele,
annaabi.ee 
