Liikmeid u 5 milj. Õpetus: ei tunnista kolmaainuõpetust, on ainult Jehoova, hing pole surematu, veri=elu, ihulik ülestõusmine ja peale seda igavik maa peal. Rangelt hierarhiline organisatsioon, kõrgeim organ on juhtivkogu, bürood, iga koguduse oma kuulutuspiirkond, eesotsas vanematekogu, teenistusabilised, ülevaatajad. Gileadi piiblikool koolitab misjonäre. 230 riiki ja 9-11 milj uskujat. 1990 Vahitorn Eestis. 4. Uusapostlik Kirik. 19 saj katolik-apostlikud kogudused eelkäijaks. 1826/28. Henry Drummond. Edward Irving. Prohveti ja apostli ametid. Hiljem p amet kaotati. 12 apostlit.1837 a tunnistuskiri ehk testimonium. Liita kristlik kirik üheks tervikuks. Oodati Issanda tulekut. Heinrich Geyer (kui nn teise ringi rajaja). Peapostel. Õpetus: õnnistusväel 2 voogu. Läbi ametihierarhia, inimeste 1 südame
laienes Ida-Euroopasse. Liikmeid u 5 milj. Õpetus: ei tunnista kolmaainuõpetust, on ainult Jehoova, hing pole surematu, veri=elu, ihulik ülestõusmine ja peale seda igavik maa peal. Rangelt hierarhiline organisatsioon, kõrgeim organ on juhtivkogu, bürood, iga koguduse oma kuulutuspiirkond, eesotsas vanematekogu, teenistusabilised, ülevaatajad. Gileadi piiblikool koolitab misjonäre. 230 riiki ja 9-11 milj uskujat. 1990 Vahitorn Eestis. 4. Uusapostlik Kirik. 19 saj katolik-apostlikud kogudused eelkäijaks. 1826/28. Henry Drummond. Edward Irving. Prohveti ja apostli ametid. Hiljem p amet kaotati. 12 apostlit.1837 a tunnistuskiri ehk testimonium. Liita kristlik kirik üheks tervikuks. Oodati Issanda tulekut. Heinrich Geyer (kui nn teise ringi rajaja). Peapostel. Õpetus: õnnistusväel 2 voogu. Läbi ametihierarhia, inimeste südame. Sakramentaalne voog koosneb ristimisest ja kinnitamisest.iga pühapäev püha õhtusöömaaeg. Ilmikvennad kui ametikandjad
o nunn ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (naissoost) Roomakatoliku kirik Eestis on katoliku kiriku, ülemaailmse, Rooma paavsti juhtimisel tegutseva maailma suurima usuorganisatsiooni Eesti alal tegutsev haru, mille ametlik nimetus on Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis. Sisukord [peida] · 1 Ajalugu · 2 Kaasaeg o 2.1 Ordud ja kongregatsioonid o 2.2 Eesti apostlikud administraatorid · 3 Vaata ka · 4 Viited [redigeeri] Ajalugu on üle 800 aasta vana. Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. 16. sajandi algul toimunud reformatsiooni jooksul muutus valdavaks protestantism, vastureformatsiooni viidi läbi Poolale kuulunud Eesti aladel.
kirikliku traditsiooni raames, olles siduv nii Idas kui Läänes. Kiriku õiguspärimus tugines idapoolsete kirikuisade kreeka-bütsantsi traditsioonile ja Bütsantsis toimunud kirikukogude otsustele. Kiriku õigus ei olnud veel riikliku õiguse osa, kuid mõjutas sellele vaatamata õiguspraktikat, sest teda toetasid vaimulikud mõjutusvahendid ja piiskoppide (ilmalik) mõjuvõim. Mõningates piirkondades saavutas ta ülevõimu isegi riikliku õiguse suhtes. Olulisemad allikad: 1. apostlikud kaanonid 2. Corpus canonum 3. ühe või teise kirikuisa kaanonite kogumikud 2. Justinianuse seadustekogust kuni vahetult pärast CIC jõustumist koostatud tõlgete kadumiseni 6. saj. keskpaik - 7. saj. I pool Perioodi tähtsaim sündmus oli CIC koostamine, millele järgnes selle tõlkimine kreeka keelde. Ladina originaalid sattusid pärast Justinianuse surma unustusse. CIC ühtlustas õppetöö, olles ise nii programm kui õpitav seadus. CIC baasil ilmusid õiguskoolide professorite
Kr. koostatud Theophrastose teosel põhinev väljavõte on olnud allikaks Sextus Empiricusele, Cicerole ja Poseidoniose stoikute koolis I saj. esimesel poolel e. Kr. kirjutatud teosele "Muistsed arvamused" (Vetusta placita). Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest, kirikuisadest ja kristlikest kirjameestest need, kes antiik ja kristliku maailma vahel sarnasust otsisid (Hippolytos, Origenes, Clemens Alexandrinus, Augustinus jt.) (4). Filosoofilised koolkonnad kujunesid eelsokraatilisel perioodil välja nö ääremail: ühelt poolt kreeka Väike Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka
annaabi.ee 
