Sellest tuleb juttu edaspidi, kõigepealt vaatleme aga erinevaid tunnetusallikaid, millest võib lähtuda teaduslik tunnetus. Tunnetusallikate järgi jaotuvad teadused aprioorseteks ja aposterioorseteks. Aprioorne on selline tunnetus, mis on tingimatult sõltumatu igasugusest kogemusest, järelikult pärineb üksnes puhtast arust või puhtast mõistusest. Aposterioorne teadmine pärineb kogemusest. Puhtaks nimetab Kant sellist aprioorset teadmist, millele ei ole lisandunud mitte midagi aposterioorset. Seda on oluline silmas pidada, kuna aprioorseid teadmisi saab rakendada ka selleks, et kogemust süstematiseerida ja niisuguse rakenduse tulemused ei ole enam puhtad aprioorsed teadmised. Kant kasutab “Prolegomenas” tihti formuleeringut: aprioorne teadmine eelneb igasugusele kogemusele. See ei ole range väljendusviis ning toob aprioorse teadmise iseloomustusse sisse eksitava ajalisuse momendi. Tunnetuse aprioorne komponent on iseenesest väljaspool aega. Kuid
varasemast teadaolevat infot kombineerida uute hüpoteesidega. Püüab hinnata puu tõenäosust, võttes arvesse eelteadmisi puu kohta. Bayesi meetod võimaldab lisaks DNA järjestusest saadud infole kasutada ka järjestusest sõltumatut infot. Kui on lisateavet, saab mõnele puule anda suurema aprioorse tõenäosuse, kui ei saavad kõik võrdse aprioorse tõenäosuse. Ehk Bayesi valemit kasutades püütakse hinnata puu aposterioorset tõenäosust. 41. Milliste kriteeriumide alusel hinnatakse fülogeneesipuude konstrueerimise meetodeid? Võrrelge meetodeid nende kriteeriumide põhjal. Efektiivsus – kiirus arvutusaja suhtes. Klaster ja distantsmeetodid (UPGMA ja NJ) on kiired meetodid. Säästumeetod on piisavalt kiire sadade järjestuste analüüsiks. Optimummeetodid on arvutuslikult aeganõudvad. Suurima
liigendamine aprioorselt. Mõistete liigendamisel võivad olla üldised paratamatused, aga see ei tööta. Saab tuua välja üldiseid seadusi, aga need on mõistete vahelised seosed. Tuleb sisse objektiivsus(universaalsus, paratamatus, objekti omav). Mõistete liigendamine võib olla universaalne ja paratamatu, aga mitte objekti omav. Nii jääks objektiivsus täitmata(teadusele vajalik) ja seega peab selle lahendama. Ei saa olla aprioorne käsitlus siis olla(lk 56). Vaatleme siis aposterioorset käsitlust. Teadvuse allikal on kogemus. Kogemus annab meile objekti omamise. Kogemus kinnitab, et miski eksisteerib ja sellisel viisil; siis saab väita, et see on olemas(eksistentsiväited on kogemusega õigustatud). Kummagi tunnetusallikaga pole võimalik täita objektiivsuse nõuet; nii ei täideta loodus kui teadus nõuet. 15. prg. Eelmises paragrahvis näidati, et loodusteadus pole võimalik. Aga siiski väidetatakse, et loodusteadus on praktiliselt olemas
annaabi.ee 
