deterministlikud suurused või sündmused, mis ei muutu ajas. Süsteemi funktsioon on ajas muutumatu deterministlik funktsioon. Dünaamilised deterministlikud süsteemimudelid on ajas muutuvad süsteemid. Nende sisendid, väljundid ja olekumuutujateks on üldjuhul protsessid. Ka süsteemi sisend- väljund funktsioonid ja olekufunktsioonid võivad ajas muutuda. Protsessi minevikku nimetatakse realisatsiooniks ja tulevikku – prognoosiks. Informatsiooni protsessi mineviku kohta nimetatakse aposterioorseks ehk retrospektiivseks infoks ja tuleviku kohta ka aprioorseks infoks. Diskreetse ajaga protsesse nimetatakse ka aegridadeks. Determineeritud protsessiks nimetatakse sellist protsessi, mille tulevikku on võimalik täpselt ette prognoosida, kui on teada selle protsessi piisavalt pikk realisatsioon. See on protsess, mille tulevik on ette määratud. D-protsessid on: maakera pöörlemine, täpsed kellad jm. Juhuslikuks ehk stohhastiliseks protsessiks nimetatakse protsessi, mida ei ole võimalik
Kuidas saab midagi olemuslikult kaemusele toetuvat olla samal ajal siiski aprioorne? Kant lahendab selle komplikatsiooni tuues sisse veel ühe mateeria ja vormi eristuse. Ta eristab ka kaemuses endas omakorda sisu ja vormi eelpool iseloomustatud tähenduses. See-tõttu on mõteldav, et mõtlemine kui vorm käsitleb kaemuse puhtaid vorme – ehk puhtaid kaemusi, nagu ta ka ütleb – kui iseenda sisu (mateeriat), saavutades nii teadmise sünteesi muutumata seetõttu veel aposterioorseks. Sünteesi all mõistab Kant “toimingut liita erinevaid ettekujutusi 4 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. ning haarata nende mitmekesisust ühes tunnetuses”(A 77 / B 103). Kant oma transtsendentaalse analüüsiga ütleb, et kui me eeldame, et on olemas meelelisuse puhtad vormid, siis saab mõistetavaks ka see, kuidas on võimalik üldine ja paratamatu ning samal ajal empiiriliselt rakenduv teadmine.
Tunnetus Kantil alati mõtlemise ja meelelisuse koostöö (mõlemad alged on esindatud). Mõtlemine: (1) mõistus (kogemusest sõltumatu, aprioorne, aluseks ideedele); (2) aru (paneb meele poolt vastu võetud materjali ühtseks, spontaanne), mõiste (nimi asjade kohta). Meelelisus: (1) kaemus (üksik, mis sisaldab mitmekesist), asi (objekt, mida näeme nii nagu ta meile paistab) Tunnetuse mõistuslikku alget võib nimetada aprioorseks (kogemusest sõltumatu), meelelist aga aposterioorseks (kogemusjärgne). Otsused jagunevad: Analüütilised otsused: ei avarda meie teadmisi (öeldu sisaldub juba mõistes endis; näit ruut on neljakandiline), selgitavad olemasolevaid, on aprioorsed (meelelisest kogemusest sõltumatud). Nende tõesus lähtub üksnes vasturääkivuse seadusest. Sünteetilised otsused: avardavad meie teadmisi (Kant: ka matemaatika) - 1.) aposterioorsed (tõesus sõltub meelelisest kogemusest); 2.) aprioorsed (meelelisest kogemusest sõltumatud,
annaabi.ee 
