sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. · 11. saj. algusest kehtib vaimulikele abiellumiskeeld · Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. · Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil · 1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodustati omaette apostellik administratuur · 1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks · Kuni 1965. a. kirik ainult ladinakeelne · Katoliku kirik Eestis on tänapäeval väike, kuid kasvav organisatsioon · Ajavahemikus 1999-2002 kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni 2000. aasta rahvaloenduse järgi. · Eestis elab ka 18 nunna Iseäralikkus: · Võrreldes teiste kristluse vooludega on katoliiklus üldiselt rangem (nt suhtumises moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti,
Luther suri oma sünnilinnas, kuhu ta oli sõitnud Wittenbergist, et anda ühes tüliküsimuses nõu sealsele krahvile. Luterlus · Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana. · Luterlased ise on oma kirikut nimetanud ja nimetavad õigupoolest evangeelseks, kristlikuks või apostellikuks · Nimetus "luterlased" (ladina keeles Lutherani) pärineb algselt katoliiklastelt ning seda tarvitati selleks, et kuulutada protestandid ketseriteks. Alles hiljem hakati end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii teistest. · Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks: "Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis
Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil. Sajandi lõpul kujunesid kogudused Tallinnasse ja Tartusse, liikmed olid peamiselt poolakad ja leedulased. Ehitati Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik Tallinnasse ja Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartusse. Neist esimene on praegu ka piiskopliku kiriku staatuses. 1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodustati omaette apostellik administratuur. Esimeseks apostellikuks administraatoriks nimetati Püha Tooli diplomaatiline esindaja - nuntsius - asukohaga Tallinnas. 1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks. 1936. aasta 27. detsembril pühitseti Profittlich piiskopiks - tegu oli esimese katoliikliku piiskopiks pühitsemisega Eestis pärast ligi viiesaja-aastast vaheaega. Katoliku kirik kannatas Eestis ka rängalt ka stalinistlike repressioonide all - teiste seas suri 1942
Enamik selle territooriumist liideti Itaalia Kuningriigiga aastal 1860 ning Paavstiriigi viimane osa, mis oli Rooma lähistel asuva territoorium, 10 aastat hiljem, aastal 1870. Vatikani Linn on mitte sünnijärgse valitseja, vaid valitud monarhi poolt juhitud riik, mille eesotsas on Rooma piiskop ehk Rooma paavst. Kõige kõrgemad linna funktsionäärid on kõik katoliku kiriku vaimulikud. Suveräänset Püha Tooli territooriumi ja paavsti residendi asukohta kutsutakse ka apostellikuks paleeks. Paavstid on elanud sellel territooriumil, mis 1929. aastal sai nimeks Vatikani Linn, sellest ajast peale, kui nad naasid pagulusest Avignoni linnast 1377. aastal. Varem resideerisid nad Lateraani palees, mis asus hoopis Rooma teises otsas ning mis oli mittekõlbulik aastast 1377 alates. Kokkulepete allkirjastamine, mis lõid uue riigi, võtsid aset hilisemas hoones, mille järgi nimetatakse ka vastavaid lepinguosasid Lateraani kokkulepeteks ning mille
Enamik selle territooriumist liideti Itaalia Kuningriigiga aastal 1860 ning Paavstiriigi viimane osa, mis oli Rooma lähistel asuva territoorium, 10 aastat hiljem, aastal 1870. Vatikani Linn on mitte sünnijärgse valitseja, vaid valitud monarhi poolt juhitud riik, mille eesotsas on Rooma piiskop ehk Rooma paavst. Kõige kõrgemad linna funktsionäärid on kõik katoliku kiriku vaimulikud. Suveräänset Püha Tooli territooriumi ja paavsti residendi asukohta kutsutakse ka apostellikuks paleeks. Paavstid on elanud sellel territooriumil, mis 1929. aastal sai nimeks Vatikani Linn, sellest ajast peale, kui nad naasid pagulusest Avignoni linnast 1377. aastal. Varem resideerisid nad Lateraani palees, mis asus hoopis Rooma teises otsas ning mis oli mittekõlbulik aastast 1377 alates. Kokkulepete allkirjastamine, mis lõid uue riigi, võtsid aset hilisemas hoones, mille järgi nimetatakse ka vastavaid lepinguosasid Lateraani kokkulepeteks ning mille järgi
annaabi.ee 
