algavad k- tähega. Need on: kesa - lõikamata juuksed, mis demonstreerivad nõustumist jumala tahtega; kangha - kamm, mis sümboliseerib talitsetud vaimsust; kirpan - terasest pistoda, mis sümboliseerib valmisolekut kaitsta tõde; kara - terasvõru, mida kantakse randmel ning mis sümboliseerib ühtsust jumalaga ja seotust guruga; ning kattsha - alussärk, mis sümboliseerib moraalset tugevust. Need, kes piiravad juukseid ja habet, on reegleid rikkunud ja neid nimetatakse "apostaatideks". Khalsa` l on sümbol - khanda. Khanda keskel asuv kaheteraline mõõk sümboliseerib usku ühteainsasse jumalasse ning koguduse kaitsmist rõhumise eest. Kaks külgmist mõõka sümboliseerivad vaimset väge ja ajalikku võimu. Peresuhted Sikhide abielusidemed on pühad. Ühendus sõlmitakse templis, käiakse neli ringi ümber "Guru Grant Sahibi". Tseremoonia viib läbi sikhi vaimulik. Abielulisust ja pereelu peetakse austusväärseks, loomulikuks ja ideaalseks
Peaaegu kaasaegne Wartberge Hermanni kroonika nimetab seda vastristitute usutaganemiseks, aga kroonika on kirjutatud saksa ordu huvisid esindavate dokumentide põhjal. Talupoeglikuks raske pidada. Vastuhakk eelnevalt korraldatud, juhid võtsid ühendust ja sõlmisid kokkuleppeid rootsi ja pihkva võimukandjatega ning olid ühenduses taani kuningaga. Vaevalt tegu ka paganate võitlusega kristlaste vastu: vastast nimetati liivimaal tavapäraselt uskmatuiks, apostaatideks jne. Ülestõus algas harjumaal ööl vastu jüripäeva 23. aprillil 1343. põletati mõisasid ja tapeti aadlikke. Vägi asus sõjalaagrisse tallinna külje all. U samal ajal algab sõjategevus Saare-Lääne piiskopkonnas, kus piirati ümber haapsalu. Kiiresti pidi tegutsema saksa ordu, mille liivimaa meister oli sõdimas pihkva piiril. Juba 4. mail toimusid läbirääkimised paides ülestõusnute nelja juhija ordumeistri ning tähtsamate ordukäsknike vahel
Wartberge Hermanni kroonika nimetab seda sündmust kui vastristitute usutaganemiseks, kuid kroonika kirjutamisel on kasutatud Saksa ordu dokumente ehk esindati Saksa ordu huvisid selle kroonikaga. Tegemist ei saa olla talupoegaliku võitlusega, sest juhid võtsid ühendust ja sõlmisid kokkuleppeid Rootsi ja Pihkva võimukandjatega ning olid ühenduses Taani kuningaga. Vaevalt tegu oli paganate võitlusega kristlaste vastu - Liivimaa poliitilise jõu vastaseid nimetati apostaatideks (isik, kes keeldub oma usust). Sündmustiku ülevaade- Ülestõus algas Harjumaal ööl vastu jüripäeva 23. aprillil 1343. aastal. Osalised põletasid mõisaid ja tapsid aadlikke. Samal ajal algas sõjategevus Saare-Lääne piiskopkonnas, kus piirati ümber Haapsalu. Kiiresti pidi tegutsema Saksa ordu, mille Liivimaa meister Dreileben oli parasjagu sõdimas Pihkva piiril. 4. mail toimusid läbirääkimised Paides ülestõusnute nelja juhi ja ordumeistri vahel
annaabi.ee 
