ekstratsellulaarsesse ruumi. 2. Kirjelda protsesse, mis eristavad apoptoosi nekroosist. Apoptoos on kiirem kui nekroos, apoptoosi puhul rakk lüüsub, st tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi, vastupidiselt nekroosile. Apoptoos on geneetiliselt kodeeritud ja apoptoosilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloofilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse. 3. Kirjelda apoptootilisi sündmusi, millised on varajased ja millised hilised sündmused 1. Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2. Kromatiin kondenseerub, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3. Tsütoplasma kondenseerub, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad
· Kirjelda protsesse, mis eristavad apoptoosi nekroosist. Apoptoos on kiirem kui nekroos, apoptoosi puhul rakk lüüsub, st tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi, vastupidiselt nekroosile. Apoptoos on feneetiliselt kodeeritud ja apoptoosilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloofilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse. · Kirjelda apoptootilisi sündmusi, millised on varajased ja millised hilised sündmused. 1. Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2. Kromatiin kondenseerub, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3. Tsütoplasma kondenseerub, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad
AnnexinV – Terves rakus on fosfatidüülseriin orienteeritud oma lämmastiku sisaldava „peaga“ raku sissepoole. Apoptoosi käivitamisel antud orientatsioon spontaanselt muutub ning fosfatidüülseriini „pead“ eksponeeritakse raku välispinnale. Eksponeeritud fosfatidüülseriini tuvastatakse spetsiifilise valgu – anneksiin viie (anneksiin-V) abil. Fluorestsentsmärgisega anneksiin-V seondub kaltsiumi juuresolekul fosfatidüülseriiniga, märgistades sel viisil apoptootilisi rakke. Kuna fosfatidüülseriin muudab oma orientatsiooni juba apoptoosi algetapis, võimaldab anneksiin-V-ga märgistamine tuvastada just varajases apoptoosis olevaid rakke. Hilises apoptoosis olevaid rakke saab tuvastada membraani läbilaskvuse meetodiga. Selleks kasutatakse DNAga seonduvaid fluorestsentsvärve (DAPI). Fluorokroomid ei pääse tervest rakumembraanist sisse, kui apoptoos on toimunud piisavalt kaua, muutub membraan auklikuks ja värv pääseb sisse ja seostub DNAga.
nukleotiidid sünteesitavasse DNA-sse.2. Normaalsetes rakkudes on plasmamembraan ebasümmeetriline fosfolipiidide suhtes. Fosfatidüülseriin paikneb membraani tsütoplasmaatilises pooles. Apoptootilises rakus fosfatidüülseriin eksponeerub ka membraani ekstratsellulaarsele poolele. On olemas valk (anneksiin V), mis seostub fosfatidüülseriiniga. Kasutades märgistatud anneksiini, võib apoptootilisi rakke nähtavaks muuta.3. Kuna apoptootilises rakus DNA fragmenteerub, siis rakust eraldatud DNA analüüsimisel geel- elektroforeesil annab spetsiifilise redelitaolise mustri, mis on tingitud paljudest erineva pikkusega fragmentidest. 4. Mitokondrite sisemembraani membraanipotentsiaal muutub positiivsemaks. Seetõttu teatud negatiivse laenguga fluorestseeruvad värvid , mis kogunevad mitokondrites ja muudavad need mikroskoobis nähtavaks, enam ei liigu mitokondritesse. !!!!!!15
annaabi.ee 
