uustiibsete putukate vastu, kuid ei surnud täielikult välja. 4) Uusaegkond 65 milj. a. õistaimede ning esialgu imetajate lindude aeg. a) Paleogeen b) Neogeen 25 milj a: inimlased, "tänapäevased imetajad" ja inimahvide eristumine teistest ahvidest c) Kvarternaar 2 milj a: Kaasaegne loomastik, inimene 26. Süstemaatika teaduslikud alused loomad, seened, taimed, bakterid. 27. Liigi miste. Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel - Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi (ei saa kõigil organismidel edukalt rakendada kuna suguline paljunemine puudub - Bakterid). APOMIKSIS: Sugulise paljunemise toimumine on ilmselt olnud raskendatud, kuid teised paljunemisviisid on liikidel puudunud, selle kompenseerimiseks toimub näivalt suguline paljunemine. 28
D. Elu püsimine: geneetika. 14. Kromosoomid. 15. Mitoos. 16. Meioos. 17. Pärilikkuse seadused 18. DNA teabe realiseerumine. 19. Geenide regulatsioon. 20. Geenitehnoloogia E. Elu püsimine on muutumine: evolutsioon. 21. Evolutsiooni tõendid. 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis. 23. Liikide teke F. Elu: mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse alused ja selle evolutsioonilise kujunemise taust. 24. Süstemaatika teaduslikud alused. 25. Liigi miste. Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi (mõiste) piiritlemisel. 26. Eluslooduse riikideks jaotamise võimalused. Ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. 27. Eluslooduse põhilised eluvormid. 28. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. 29. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 30. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid
Genealoogiliseks võrgustikuks nimetatakse fülogeneesi niisugust kujutust, mis näitab organismide geneetilise materjali päritolu ehk kõigi teadaolevaid eellasi. Fülogeneesipuuks nimetatakse organismirühmade põlvnemissuhete lihtsustatud kujutust, milles iga haru lähtub vaid ühest eelasharust. Ka taksonite hierarhiline süsteem on kujutatav puuna taksonoomilise puuna. 25. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi (mõste) piiritlemisel Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (paljunemisvõimelisi) järglasi. Kõigil organismidel ei saa liigi mõistet edukalt rakendada: 1. Suguline paljunemine puudub, a) Esmaselt: sugulist paljunemist pole ....
rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid – süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 37. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila – areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:
sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esivanemast pärinevate põlvkondade kogum, mis on valiku ja