2.1 Üldiseloomustus Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) on päevaliblikas, kes kuulub putukate klassi, liblikaliste seltsi, sugukonda ratsulibliklased. (http://et.wikipedia.org) Mustlaik-apollo siruulatus on 6 cm. Lendamas võib teda kohata maist juunini. Mustlaik-apollo eelistab õiterohkeid niite, kus kasvab ohtralt röövikute toidutaimi-lõokannuseid (joonis 1). Joonis 1. Harilik lõokannus (Corydalis solida) (http://www.looduskalender.ee/) Tihtipeale aetakse mustlaik-apollot segamini põualiblikaga. Erinevus aga nende kahevahel on see, et põualiblika eestiibadel puuduvad mustad täpid. Mustlaik-apollot iseloomustavad laiad ümarad tiivad, mis on enamjaolt valged, kuid eestiibade tipuosa on peaaegu läbipaistev. Tiivasooned on mustad. Tiivad näivad sageli ka vahastena, eriti vanematel isenditel. Punaste tähnide puudumine tiibadel eristab mustlaik-apollot teistest apollodest. Tiibade üla-ja alakülg sarnanevad nii kirjalt kui värvilt (Sterry ja Mackay, 2005).
et konkurenti edestada, eesmärgiks muidugi inimese Kuule saatmine. Tookordse võidujooksu võitsid ameeriklased, kui Neil Armstrong 21. juulil 1969 esimese inimesena enne otsustava sammu astumist oma kuulsa lause ütles: "See on väike samm inimesele, kuid suur hüpe inimkonnale." Eesmärgi saavutamine vähendas märgatavalt kummagi osapoole huvi Kuuga edasi tegelda. Ameeriklased saatsid Kuule veel viis Apollot, neist viimase 1972. aasta detsembris. Kokku maandus seal 12 meest. Venelased jätkasid Kuu-uurimist veel mõnda aega automaatjaamadega, kuid 1976. aastal tüdinesid nemadki - kaua sa ikka üksinda võidu jooksed. Kuu-uurimises kosmoseaparaatidega tuli ligi pooleteise aastakümne pikkune paus. Kosmoselendude raha kulus ameeriklastel kosmosesüstikute, venelastel aga orbitaaljaamade väljaarendamiseks.
renessanssi Kuninga paviljoniga ja teise keskele. 1668. aastal kahekordistas Le Vau palee laiust ja lasi ehitada uue fassaadi vaatega Seini jõele. Keskaegse Louvre'i viimased jäänused lammutati. 6. veebruaril 1661. aastal laastas tuli Petite galerii ülemise korruse. Samal ajal, kui Le Vau oli ülevaatajaks ehitustöödele, volitas Päikese kuningas Louis XIV Charles Le Bruni läbi viima maalimistöid, mis kujutaksid Rooma päikesejumalat Apollot. Kaunistus jäi lõpetamata, kuid hõlmab sellegipoolest kolme Le Bruni poolt loodud laepaneeli ja mitut suuremõõtmelist skulptuuri. 1665. aastal kutsus Päikese kuningas itaalia skulptori ja arhitekti Bernini idatiiva Cour Carree kallal töötama, mis plaaniti ehitada kuningapalee uueks suurejooneliseks sissekäiguks.Bernini võttis ette kaks projekti, kuid Louis peatas ehitustööd ning mõlemad jäid lõpetama.
Hindu tekstides on kirjas, et kogu universum eksisteerib ülima tantsija manifestatsioonina. Igal jumalal on oma tantsustiil, võime lugeda 23st taevalikust olendist, kes tantsivad, et jumalatele meelehead teha ja väljendada liikumise maagiaga ülimat tõde. Hinduismis kasutatakse tantsu kui osa pühast templirituaalist, naispreestritarid ülistavad jumaluse erinevaid omadusi läbi rikkaliku miimikakeele ja liigutuste. Klassikalises kreeka laulus nimetati Apollot, ühte 12 suurimast jumalast, Zeusi poega, meditsiini, muusika ja poeesia jumalat, Tantsijaks. Kreeka liinis on ka Zeusi ennast kujutatud kui tantsijat. Spartas oli seadus, mis kohustas vanemaid lastele alates viiendast eluaastast tantsu õpetama. Juhendajateks olid mehed, tantsides lauldi hümne. Väga varajasel perioodil Kreeka ajaloos kohtus kogu linna elanikest koosnev koor turuplatsil, et anda maa jumalatele ohvriande. Juubeldustega kaasnesid alati ka hümni laulmine ja tantsimine.
* Kettaheitja, skulptor Myroni töö. * Pheidias. Tema töid: Parthenoni skulptuursed kaunistused * Polykleitos Tema tuntuim töö: Odakandja * Praxiteles Tuntuim töö: Hermes * Lysippose tähtsaim töö on: Kaapija Kirjelda Parthenoni reljeefe! Parthenoni lõunapoolel on friisi metoopide reljeefid: kenauride ja lapiidide võitlus (lapiidid on kreeka mütoloogias hiiglaste hõim, kes võitsid oma kuninga pulmas kentaure. Idafriisil on kujutatud istuvaid jumalaid Poseidonit, Apollot ja Artemist. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali! Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse, kuid punasefiguurilisel vaasimaalil värviti tagapõhi mustaks, figuurid jäid punaseks, ning detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga peale. Mille poolest erineb hellenistlik kultuur varasemast kreeka kultuurist?
.. Antiikautorite teatel keldid hoidsid oma õpetust salajas, teadsid kõiki tähestikke, aga ei pannud midagi kirja. Interpretatio romana ....... Paljujumalalaine kultusreligioon u 400 jumalust, suurem osa jumalatest oli kohaliku tähtsusega: Arvenorix Allobrogix Parisius (kohalike hõimude kaitsejumalad) 1) Hõimujumalad 2) Naissoost emajumalatarid või looduse kaitsejumalad (matronae ema ld keeles) 3) Üld-keldi jumalad Ülistati Mercuriust, Apollot, Marssi, Jupiteri ja Minervat. Lucanus nimetab ära kohalikud jumalanimed: Teutates = Mars (sõjajumal) Taranis= Jupiter (walesi keeles kõmri keeles taran tähendab päikse) (ühes käes ratas, teises käes välk) Esus= Mercurius (viljakusjumal, keda seostatakse taimekasvatuse, kaubanduse ja kunstiga) Apollo= Belenus Minerva= Belisama, kehastas emadust, viljakust Cernunnos suur viljakusjumalus, kujutati hirvesarvedega metsa ja viljakusjumalus, istub jalad risti, natuke lootose poosis
annaabi.ee 
