................................................... 8 Kokkuvõte............................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade mustlaik-apollost ja tema levikust Eestis. Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on mustlaik-apollo II kategooria kaitsealune liik, mis on levinud kohati ja vähesel arvul. Peamiselt on mustlaik-apollo levinud Eesti kirde osas samuti ka Kagu- Eestis. Järgnevas referaadis on antud ülevaade mustlaik-apollo bioloogiast, levikust ja tema kaitsest. 3 2
mis on pikiküljega vastu seina ning seda flankeerimas (/baldahhiini üleval hoidmas) kaks kullatud skulputuuri. Lagi kujundatud kassettidena, seina ülaosas lai friis. Fontainebleau. Tagasihoidlikemal toolidel olid ainult lõvi, sfinksi vm antiikse olendi pead käetugede otsas ning esijalad lõppesid lõvikäpaga. (Kusjuures vasakpoolsetel toolidel on esijalad looma jala kombel paindes). Sõjatelgina kujundatud salong kuninganna Hortense jaoks. Diivanile tikitud stseenid Apollost. Prints Eugene´i salong tema Pariisi appartmentis Prints Eugene'i vannituba. Peegelpaneelid ja sambad. Etruski stiilis skulptuurid? Marmorist vann külma ja sooja kraaniveega. Napoleoni magamistuba ja raamatukogu Compiegne'is.
kuidas kõik ümbritsev painajalikuks viirastuseks muutus, kui sul tuli võidelda viimase hingetõmbe pärast. ,,Kas te ei karda, et võite millestki ilma jääda?" küsis Peystre. Lillian vaatas talle otsa ja vaikis hetke. ,,Millest siis?" küsis ta viimaks. ,,Näiteks mõnest seiklusest. Või üllatusest. Millestki uudsest. Millestki, mida te veel ei tunne." ,,Mul oli see kartus siis, kui ma siia tulin. Ma pelgasin, et jään ilma New Yorgist, Yokohamast, Tahitist, Apollost, Dionysosest, Don Juanist ja Buddhast kuid nüüd olen ma sellest hirmust vabanenud." ,,Millal te sellest siis üle saite?" ,,Paari päeva eest." ,,Ja mis selle põhjuseks oli?" ,,Ma lihtsalt õppisin, et ilma võib jääda ainult iseendast." Alati on olemas veel midagi halvemat kui sul endal. ,,Ei, mitte täna ega homme, kui me täna või homme minna võime." ,,Unistus nõuab alati mänguruumi, tahad sa öelda? Et kui kõik on viimseni paigas, pole fantaasiale enam kohta?"
kirja samasuguse päringuga kui Apollo raamatukauplusesse. Kiri oli konkreetne ja lihtsa ülesehitusega. Saatsin mõlemad kirjad laiali ka samal ajal. Lootes vastu saada samamoodi konkreetset ja informatiivset kirja mis sisaldaks infot kas nende raamatupoes on minu otsitavat raamatut ja kui ei ole siis kas nad oskavad mulle soovitada kust ma seda leida võiks. Kirja ootan siiani sinisilmselt, ei ole ka kahtlust, et kiri kohale ei jõudnud kui Apollost tuli vastus. Selline klienditeenindus ei jäta just head muljet Kolmas kontakt Rahva Raamatuga oli samuti telefonitsi nagu ka võrreldava organisatsiooniga. Valisin numbri ning peale paari sekundit vastas mulle teises toru otsas klienditeenindaja kes tutvustas ennast nimeliselt, ettevõtte nimi jäi mainimata, see on veidi negatiivne kuna ma polnud kindel kas ma helistan õigesse kohta. Niisiis peale teenindaja nime teadasaamist, (milleks oli Helen) edastasin oma raamatusoovi, taaskord
Roomlased ei tundnud huvi vallutatud rahvaste kultuuri ja keelte vastu ega pidanud vajalikuks mingeid ülestähendusi nende jumalate kohta teha. Teiste jumalad olid nende meelest sarnased roomalste omadega, ainult erineva nime ja erinevate jumaldamise viisidega. Sulis-Minerva austamine (Minerva kohta arvasid roomlased, et seda kummardatakse. See oli tervisekaitsega seotud. Kohapeal oli aga jumalanna nimeks Sulis). Räägitakse Gallia-Mercuriusest, Gallia-Apollost, Gallia-Minervast, Gallia-Mars (so nimi, mida kasutame teatud keldi jumala kohta, kelle kultusest me suurt midagi ei tea) jne. Caesar omistas gallide jumalatele ka selliseid omadusi, mida neil võib-olla polnud. Samuti arvas ta, et neil on rooma panteon, mida austatakse üle maa, kuid tegelikult olid jumalatel territoriaalsed piirid ja enamik olid seotud ainult teatud hõimudega. Paljusid jumalaid ei pruugitud teada isegi kõrvalkülas. Eksikombel võis