Titus Flavius Vespasianus, kes sai keisriks aastal 69 p. Kr., andis käsu rajada massiivne püsiv ehitis, mis kannaks tema perekonna nime ning oleks suurem ja parem kui ükski teine. Flaviute amfiteatri areen ehitati järve kohale. 8 sajandist alates on Flaviuste amfiteater tuntud Colosseumi nime all. Nimi on arvatatavasti tuletatud kolossaalsest keiser Nero kujust, mis seisis ehitise lähedal. Selle asemel et kuju hävitada, laskis Vespasianus kuju vaid pea vahetada, kuju enda nimetas aga Apolloks. Colosseum, mille ümbermõõt on pool kilomeetrit ja kõrgus 55 meetrit, on ehitatud travertiinist, tufist ja tellistest. See avati Vespasianuse järglase Tituse poolt 80. Aastal p. Kr. Võimsa tseremooniaga, millesse oli kaasatud 5000 metslooma. Kuid siis polnud ehitis veel päris valmis; see lõpetati alles järgmise keisri Domitianuse ajal , mil lisati ülemine korrus. Ehitis on märkimisväärselt keerukas ning selle projekt ilmutab leidlikkust rahvahulkade lookumise korraldamiseks
väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Iidsed astronoomid Esimesed vaatlused tehti tõenäoliselt assüürlasest astronoomi poolt 14 sajandil. Merkuuri kutsuti "hüppavaks planeediks". Antiik-kreeklased nimetasid Merkuuri "Säravaks". Hilisemal ajal kutsusid kreeklased hommiku Merkuuri Apolloks ja õhtust Merkuuri Hermeseks. 4 saj. enne Kristust said kreeka astronoomid aru, et tegemist on ühe ja sama kehaga. Iidses Hiinas tunti Merkuuri "Tunni tähena". Teleskoobid Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 saj. Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud näitasid 1962 aasta juunis, et Merkuuri pöörlemisperiood on 59 päeva. Tänapäevaste teleskoopidega uuritakse Merkuuri pinnast ning kraatreid. Kosmoseaparaadid
Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ja teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Tema puu oli looberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Apollonit kutsuti rooma mütoloogias Apolloks. Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist- küllalt tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ometi esineb temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lase kreeklaste
puhastaja,kes võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere.Siiski on ka mõningaid müüte,milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana.Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget:Ühelt poolt algeline toorus ning teiselt poolt ilu ja poeesia.Ent temas oli säilinud primitivismi siiski väga vähe. Tema tähtsamateks sümboliteks olid loorberipuu ,delfiin ja ronk. Roomas kutsuti teda Apolloks. Apolloni skulptuurid Aphrodite Zeusi ja Dione tütar.Kuid hilisemas poeesias jutustatakse,et ta sündis merevahust.Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal,kust ta kanti Küprosele.Mõlemad saared pühendati temale ja teda hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Ta oli armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja;naeru armastav jumalanna,kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki,kes ta võludele alistusid,vastupandamatu
Vespasianus ehitas ilmselt sama suurejoonelises stiilis kui Nero, kuid ta tegi seda ühiskondliku zestina, mitte aga tühipalja isikliku lõbu saamiseks. Neole sai osaks postuumne kättemaks, küll veidi irooniline: 8 sajandist alates on Flaviuste amfiteater tuntud Colosseumi nime all. See nimi on arvatavasti tuletatud kolossaalsest keiser Nero kujust, mis seisis ehitise lähedal. Selle asemel et kuju hävitada, laskis Vespasianus kujul vaid pea vahetada, kuju enda aga nimetas Apolloks. Colosseum, mille ümbermõõt on ½ kilomeetrit ja kõrgus 55 meetrit, on ehitatud teavertiinist, tufist ja tellistest. See avati Vespasianuse järglase Tituse poolt 80. aastal p. Kr, võimsa tseremooniaga, milles oli kasutatud 5000 metslooma. Kuid siis ei olnud ehitis veel päris valmis; see lõpetati alles järgmise keisri Domitianuse ajal, mil lisati ülemine korrus. Ehitis on märkimisväärselt keerukas ning selle projekt ilmnutab leidlikkust rahvahulkade liikumise korraldamises
annaabi.ee 
