Millised HPLC variandid sobivad vastavalt mittepolaarsete, polaarsete, ioonsete ja kõrgmolekulaarsete ühendite analüüsiks Polaarsetele – aatomiti erinev elektronegatiivsus molekulis ning struktuuri asümmeetrilisus. Polaarsed molekulid on nt soolad, happed, alkoholid, ketoonid, eetrid, mis väljuvad kiiresti vett ja alkoholi sisaldavate eluentide puhul. Polaarne stats.faas on nt silikageel. Normaalfaasikolonn, kasutatakse polaarset silikageeli ning apolaarseid orgaanilisi eluente. Sobib HILIC – hydrophilic interaction liquid chromatography, kus stats.faasi pinnal on õhuke vee kiht. Stats.faas on siin puhul polaarne, tsüano, või silikageel. Mittepolaarsetele – aromaatsed, halogeene või fluoori sisaldavad molekulid, alifaatsed molekulid. Mittepolaarsed eluendid on atseetonitriil, THF, heksaan ning stats.faasid C8, ja n-oktadetsüülsilüül. Pööratud faasi kolonn? Ioonsetele – Ioonvahetus
Apolaarne molekul - molekulis pole d+ ega d- tsentrit, kuna * molekulis pole sideme dipoole * molekulis esinevad sideme dipoolid, kuid aatomite paigutuse tõttu dipoolid "neutraliseerivad" teineteist (toimivad vastassuundades) Kui seotud aatomite elektronegatiivsuste erinevused on piirides 0,5...1,7 , siis - side on polaarne Kui aatomid on äärmuslikult erineva elektronegatiivsusega > 1,7 , siis - ioonne side. HÜDROFOOBSED INTERAKTSIOONID Apolaarsete ühendite ja apolaarseid aatomirühmi (aromaatsed tuumad, pikemad C- radikaalid) sisaldavate molekulide selline orientatsioon vesikeskkonnas, mis tagab nende minimaalse kontakti veega, st apolaarsete rühmade omavaheline "tõmbumine" vesikeskkonnas. Põhjendus: Vesikeskkonda sattudes apolaarsed (hüdrofoobsed) ühendid häirivad H-sidemetest tingitud vee sisestruktuuri. Taoliste molekulide või rühmade agregatsioon vähendab üldist hüdro-foobset pinda ja takistab süsteemi entroopia vähenemist.
Levinumad sekundaarstruktuuri tüübid on a-heeliks ( valk on keerdunud spiraalina) ja b-voldik ehk leht ( ahela osad paiknevad kõrvuti). - Tertsiaarstruktuur – valgu polüpeptiidahela üldine kolmemõõtmeline pakkimine. Kirjeldab, kuidas paiknevad ruumiliselt polümeeri erinevad osad ( heeliksid ja voldikud). Valgud pakitakse nii, et tekiksid kõige stabiilsemad struktuurid. Enamik polaarseid jääke on suunatud väljapoole, enamik apolaarseid jääke on suunatud molekuli sisemusse. A-heeliksid ja b-lehed pakitakse tihedalt üksteise kõrvale. - Kvaternaarstruktuur – polüpeptiidsete sübühikute omavaheline asetus multimeerse valgu molekulis. Siin jagunevad valgud kahte põhiklassi – kiudvalgud ja globulaarsed valgud. Kiudvalgud – spiraliseerunud polüpeptiidahelad on peaaegu paralleelsed kiu teljega. Esinevad ebaharilikud struktuurid ja unikaalne AH koostis. Ei sisalda iga kord kõiki
laenguga hapniku aatomid ja negatiivse laenguga ioonide ümber koonduvad vee positiivsed vesiniku aatomid. Selle toimel moodustub elektrolüüdi(iooni) ümber hüdraatkest. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee molekulidest klatraadi struktuur. Hüdrofoobsed ehk vett hülgavad molekulid koonduvad omavahel kokku ja nende ümber moodustatakse vesiniksidemetega klatraat. Amfifiilne ehk amfipaatne. Termin tähistab molekule, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida "tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. (molekulil on polaarne pea ja apolaarne saba) 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahustes pH skaala- 7=neutraalne, <7=happeline, >7=aluseline
Eluiga Umbes 10 pikosekundit Umbs 10 mikrosekundit 5. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesikeskkonnas. Amfifiilsed molekulid ja nende käitumine vees. Elektrolüüdi ioonid on alati vees hüdraatunud olekus. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee molekulidest katraaditaoline struktuur. Amfifiilne ehk amfipaatne tähistab molekule mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaasesse keskkonda. 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahuses. pH muutused muudavad organismis elektrostaatilisi omadusi => biomolekulide struktuuri ja toimemehhanisme. Õige pH tagab teiste
transportiv valk). Prosteetiline rühm koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega. Samuti muudab olekut reaktsiooni käigus ning peab uueks reaktsiooniks taastuma. Füsiokeemiliste omaduste põhjal: 1) polaarsed ehk hüdrofiilsed valgud - vesilahustuvad 2) apolaarseid e hüdrofoobsed valgud - vees praktiliselt lahustumatud 3) amfifiilsed ehkamfipaatsed valgud - omavad hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid organismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, kala ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest
t. väheneb entroopia. Hüdrofoobse aine molekulid kogunevad vees kokku ning vee molekulidest moodustub vesiniksidemete abil ümber nende kõrgelt organiseeritud puuritaoline struktuur e klatraat. LIISI KINK 7 BIOKEEMIA test I Amfifiilsed molekulid sisaldavad nii hüdrofiilsed (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. Amfifiilsetest molekulidest mitsell vesikeskkonnas. Negatiivse laenguga karboksülaat peagrupid on orienteeritud mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega ioon-dipool vastasmõju abil, st moodustub hüdraatkest. Hüdrofoobsed alküülsabad on orienteeritud hüdrofoobsete interaktsioonide toimel sfäärilise mitselli tsentrisse. Negatiivse