11. Mis on Põrgu karistuste loogika? Milliseid patte karistatakse ja mis põhimõttel (vt laul XI). Kas ja kuivõrd erineb see tänapäeva moraalist ja õigusnormidest? Põrgu on lehtrina ahenev kuristik, mis jaotub üheksaks ringiks, neist seitsmes, kaheksas ja üheksas veel omakorda allringideks. Esimeses ringis (Limbo) viibivad vooruslikud paganad ja ristimata lapsed (neid ei karistata). Teisest kuni viienda ringini karistatakse ägedaid ehk mõõdutuid (himuraid, aplaid, ihnsaid ja ahneid, vihaseid ja kibestunuid). Karistusprintsiibi (nn contrappasso ehk vastukannatuse) määrab sooritatud patt sarnasuse või vastandlikkuse alusel. Nii näiteks peavad himurad pilkases pimeduses ja tormituules igavesti pillutatud saama (karistuseks selle eest, et nad on eiranud mõistuse valgust ja järginud pimedat iha). Kuuendas ringis on hereetikud ja hinge surematuse eitajad. Seitsmendas ringis karistatakse vägivaldseid:
kodanike jultumusega, siis Rooma keisritel oli veel kolmas raskus: neil tuli taluda sõdurite julmust ja saamahimu. Nimetatud asjaolu oli sedavõrd ebamugav, et sai paljude keisrite huku põhjuseks, sest on keeruline olla ühtaegu meele järele nii sõduritele kui kodanikele: kodanikud tunnevad rõõmu rahulikust elust ja eelistavad seetõttu mõõdukaid valitsejaid; sõdurid ent armastavad sõjameheliku meelelaadiga, jõhkraid, julmi ja aplaid valitsejaid ning tahavad, et nad kõike seda kodanike peal ka rakendaksid - saamaks võimalust oma sissetuleku kahekordistamiseks ning oma saamahimu ja julmuse rahuldamiseks. 14. Nimetatud asjaolud põhjustasid alati nende keisrite huku, kellel polnud kas iseloomust või oskustest tulenevalt {nii tugevat} reputatsiooni, mis võimaldanuks neil hoida ohjes nii sõdureid kui kodanikke.
· Taevasse e taeva, pahmasse e pahma · de-mitmus moodustatakse te-tunnusega nõrgaastmelisest kons-tüvest (ehmeste, kallastesse, kinnastes, lammastest, mülgastele, rõngastel, sammastelt, töngasteks, valdasteni) · Kaunsite e kaunite, kallistesse e kallitesse, kaunistes e kaunites, kallistel e kallitel · Mitm part i-tunnuseline ja de-lõpuline, vokaaltüveline (aplaid, hülgeid, kapsaid, räästaid, sõtkaid) · I-mitmus on üldiselt kasutusel (elteis, haprais, helbeist, kupjaist, künkaile, lõukail, põõsailt, riukaiks) · Kohus: kohtu: kohut: kohtusse: kohtute: kohtuid: kohtutesse e kohtuisse · Sõnas põrsas võib välte kandja olla r või s · Hambu, hambus, hambust · Rõivas: rõivisse, rõivis, rõivist, rõivile, rõivil PÕHITÜÜP HOOLAS