punaka lihaga sorte nii palju võtta kui nõuti. Osavad ärimehed süstisid siis tavaliste sortide puudel kasvavatesse noortesse viljatesse söögipeedi mahla ja turustasid neid valminult tublisti kallima hinnaga nagu moekaupa ikka. Kuna veriapelsinid on õhukese koorega ja väga mahlakad, siis on nõudmine nende järele praegugi suur. Praeguseks on jõutud rohkem istandikke rajada ja jätkub ehtsaid sorte. Eriti palju kasvatatakse neid Itaalias, kus 50% kogu apelsinitoodangust on punakalihalised. Euroopas enne söömist apelsinid kooritakse, seepärast kaubastatakse siin sorte, mille koor tuleb viljalihast kergesti lahti. Mujal maailmas seevastu lõigatakse apelsin katki ja pressitakse mahl välja. Nõnda on näiteks Kuuba apelsinisordid viljalihast raskesti eralduva kestaga. Kuna apelsini kasvatatakse maailmas mõlemal poolkeral väga erineva kliimaga aladel, siis on võimalik värsket apelsini osta kogu aasta ringi.
Sisaldab mitmesuguseid suhkruid (kuni 15%), sidrunhapet (1-2%) ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on enim hinnatud kolm: 1. Nabaapelsinid, mis on väga kvaliteetse viljalihaga ja silmatorkava tunnusmärgiga ning seetõttu väga nõutud. 2. Jaffaapelsinid, mis on paksu koorega. 3. Veriapelsinid, mis on õhukese koorega, väga mahlakad ja punast värvivarjundit omava viljalihaga. Suurem osa apelsinitoodangust süüakse värskelt, tööstuse jaoks jääb väiksem osa. Tööstuses toodetakse apelsinimahla, keedist ja marmelaadi. Apelsinikoortest pressitud õli kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel, seal hulgas ka karastusjoogi ,,Fanta" koostises. Ugli Ugli on tagasihoidliku välimusega Jamaikalt pärit tsitruseline. Ta on ebakorrapärase ja vaolise kestaga, mis on kergesti eemaldatav ja sõltuvalt sordist kas rohelise,
Euroopas enne söömist apelsinid kooritakse, seepärast kaubastatakse siin sorte, mille koor tuleb viljalihast kergesti lahti. Mujal maailmas seevastu lõigatakse apelsin katki ja pressitakse mahl välja. Nõnda on näiteks Kuuba apelsinisordid viljalihast raskesti eralduva kestaga. Kuna apelsini kasvatatakse maailmas mõlemal poolkeral väga erineva kliimaga aladel, siis on võimalik värsket apelsini osta kogu aasta ringi.Suurem osa apelsinitoodangust süüaksegi värskelt, tööstuse jaoks jääb väiksem osa. Tööstuses toodetakse apelsinimahla, keedist ja marmelaadi. Kui apelsini koort painutada, pritsub välja eeterlikku õli, mida igaüks märganud on. Apelsini koortest pressitud apelsinikooreõli ei ole maitselt mõru, on kollane või pruunikaskollane apelsinilõhnaga vedelik, mida kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel. Apelsinikoortest pressitud õli on ka apelsinijoogi "fanta" üks koostisosi. SIDRUN :
kusagil polnud punaka lihaga sorte nii palju võtta kui nõuti. Osavad ärimehed süstisid siis tavaliste sortide puudel kasvavatesse noortesse viljatesse söögipeedi mahla ja turustasid neid valminult tublisti kallima hinnaga nagu moekaupa ikka. Kuna veriapelsinid on õhukese koorega ja väga mahlakad, siis on nõudmine nende järele praegugi suur. Praeguseks on jõutud rohkem istandikke rajada ja jätkub ehtsaid sorte. Eriti palju kasvatatakse neid Itaalias, kus 50% kogu apelsinitoodangust on punakalihalised. AJALUGU, PÄRITOLU Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks. Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju. Hiinas on seda kasvatatud juba mitu tuhat aastat. 17. sajandil hakati apelsini kasvatama Hispaanias. Portugali admiraalid tõid apelsinipuud Hiinast Hispaaniasse. Igal aastal kasvatatakse maailmas u 44 miljonit tonni apelsini ja iga inimene sööb keskmiselt 8 kg
Sellistes tingimustes säilivad greibid kuni kolm kuud. Kasutatakse eelkõige värskelt omaette puuviljana või aedviljasalatites. Tööstuslikult leiab greipfruut laialdast kasutamist alkoholivabade karastusjookide, mahla ja mahlakonsentraatide, mehu, pulbri jne valmistamisel. Koorest toodetakse eeterlikku greipfruudiõli. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:45-46) Mandariin Mandariinipuu on üks tähtsamaid kultuurtsitruste liike. Tema maailmatoodang on kahe kolmandiku võrra väiksem apelsinitoodangust. (Kalju,K. 2007:20) Pärineb Lõuna-Hiina ja Põhja-India aladelt ning Filipiini saartelt. Pea kõikides Euroopa keeltes on mandariini ühtvisi nimetatud. Tänapäeval viljeldakse kõikjal soojematel aladel Lõuna-Aasias, Vahemeremaades, USA-s, Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Mandariinid ja selle alaliigid kasvavad 4-6 m kõrgustel igihaljastel puudel või põõsastel. Viljad on üldreeglina väiksemad kui apelsinid, enam-vähem ümariku või lapikümariku
annaabi.ee 
