mandriliustikke,moreenitasandikke, mäestikke,kõrgustikke ja oose. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi .Neid hakatakse kohe kaevandama. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Kittiläs on Euroopa suurim Suuri- Kuusikko kullakaevandus. Lampivaarast võib leida ametüsti. Ametüsti nimetatakse laplaste õnnekiviks.Lapimaal leidub ka rauda, vaske, alumiiniumi ja niklit. Soome asub laamtektoonikast lähtudes Euraasia laamal,laama ääreosas. Soomes esineb maavärinaid,viimati oli Soomes Merenkurku piirkonnas maavärin tugevusega 2,3 palli Richteri skaala järgi.Vulkaanipurskeid ei esine
peale süsinuku ja vesiniku sisaldab ka hapnikku, väävlit ja lämmastiku. Vesinukurikkamaid kerogeene uttes saab rohkem õli, aga suur heteroaatomi- sisaldus vähendab õlisaagist (u. 20-30%). Põlevkiviõlis sisalduvas väävli- ja lämmastikuühendid raskendavad selle töötlemist ja kasutamist. Põlevkivi mineraalaine koosneb peamiselt karbonaatidest, alumosiilikaatidset ja kvartsist, vähem leidub püriitsi, kipsi, apatiiti jmt. mineraali. Põlevkivis võivad kontsentreeruda mõningad haruldased ja hajusad elemendid (nt. U, Mo, V, Re, Ge ja Be). Põlevkivi tootmisel rakendub peal- ja allmaakaevandamist (*karjäär, *kamberkaevandamine). Enne tarbimist põlevkivi vajaduse korral rikastatakse: kaevandatud põlevkivi ja aheraine segust (mäemassist) kõrvaldatakse aheraine. Seda tehakse käsitsi (laavades kaevandamise korral ) või rikastusvabrikus (kamberkaevandamise korral). Vabrikus rikastatakse põlevkivi
lisatud superfosfaadile, mida saadi Koola poolsaarelt toodud apatiidist. (Raudsep jt, 1993) Laboratoorsete katsetuste tulemusel on tõestatud põhimõtteline võimalus toota Eesti fosforiidist liitväetisi: nitrofoskat, ammofossi jt, samuti topeltsuperfosfaati. Peamine küsimus on sellise tööstuse rentaablus ja konkurentsivõimelisus, sest maailmaas on palju odavamalt kättesaadavaid fosforiite (Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad), samuti kõrgekvaliteedilist apatiiti (Koola poolsaare maardlad Venemaal). (Raudsep jt, 1993) Peale väetiste oleks fosforiidist võimalik toota ka fluori, strontsiumi jt komponente. Söödafosfaatide tootmisel on nende elementide ekstraheerimine vajalik. Fluori tarbevaru Kabala kaevevälja fosforiidis on 6,2 milj. t. (Raudsep jt, 1993) 3. FOSFORIIDI LEVIK On teada, et oobolusliivakivi kihind levib peaaegu kogu Eestis, v.a. kitsas edela-kirde suunaline vöönd, mis ulatub Sõrve poolsaarelt Saaremaal kuni Mustvee ümbruseni
lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 55 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv 2 % sipelghappes Osakeste suurus: vähemalt 90 % materjalist peab läbima 0,063 mm avadega sõela. Superfosfaat Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastatav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. Toodetakse ka niinimetatud topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati
asendada OH- ioone. Selline protsess võib toimuda vilkude, küünekivide ja turmaliinide moodustumisel. Antud nähtus on tingitud F- (ioonraadius 1,23-1,36Å) ja OH- (ioonraadius 1,37-1,40Å) väga sarnastest ioonraadiustest. Teatud tüüpi graniitides on fluor kontsentreerunud biotiiti ((Mg, Fe)3[Si3AlO10][OH, F]2) ja küünekivisse. Sulanud magmas on lenduv fluorikomponent fraktsioneerunud varastel mineraalide diferentseerumisjärkudel apatiiti ja küünekivisse ning hilisemates staadiumides biotiiti ja küünekivisse. Basaldis ja gabros sisaldub kogu fluor apatiidi koosseisus. Teistes moonde- ja tardkivimites (näiteks graniidis) esineb fluor peamiselt vilgu, küünekivi ja fluoriidi osana. Segunenud moondekivimites leiduvad graniitsed ning pegmatiitsed maagisooned on ühed suurimad fluori leiukohad maakoores. Tavaliselt sisaldavad graniidid fluori 0,05-0,14%, teistes tard- ja moondekivimites leidub seda vähem, 0,01-0,05%
valemiks on H4P4O2. Kuid võib olla n5. Metafosforhappe soolasid nimetatakse metafosfaatideks, nt. Naatriummetafosfaat (NaPO3)n. N väärtus on tavaliselt 2 kuni 6, peamiselt n=4. Seega on naatriummetafosfaadi peamiseks koostisosaks naatriumtetrametafosfaat (Na4P4O12). 6. Fosforväetised. Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2+2H2SO4=Ca(H2PO4)2+2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastav. Kaltsiumvesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. Superfosfaati toodetakse Maardu Keemiakombinaadis. Fosforhappe neutraliseerimisel kaltsiumhüdroksiidiga tekib kaltsiumvesinikfosfaat, mida nimetatakse pretsipitaadiks. H3PO4+Ca(OH)2=CaHPO4+2H2O
annaabi.ee 
