LÄMMASTIK JA FOSFOR KÄTLIN TALUR 10.KL ÜLDISELOOMUSTUS v Lämmastin ja fosfor kuuluvad peroodilisustabelis VA rühma elementide hulka. v Väliskihil 5 elektroni v Saavad nii liita kui loovutada elektrone v Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a- v Ühendites metalliliste või endast vähem elektronegatiivsete mittemetalliliste elementidega (nt vesinikuga) on neil negatiivne o-a. v Lämmastiku kõige iseloomulikumad o-a ühendites on III(nt NH3) ja (nt HNO3 ja nitraadid), kuid tal on arvukalt ühendeid ka vahepealsetes o-a. v Fosfori püsivaim o-a ühendites on V (nt H3PO4 ja fosfaadid) . v Põhiosa looduses leiduvast lämmastikust esineb lihtainetena atmosfääris( moodustades sellest 78%). v Fosfor on looduses küllaltki levinud keemiline element. Lihtainena fosforit looduses peaaegu ei leidu, ta esineb peamiselt kaltsiumfosfaati CA...
ladinakeelse manuskripti uurimisel selgus, et 12. sajandil sai araabia alkeemik Albid Behil pimedas helenduvat ainet, mis oli saadud uriini, lubja ja liiva kuumutamisel. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues,
omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Tõenäoliselt sai aga fosforit juba 12.saj aarabia alkeemik Alhid Behil. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel
FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest
fluorapatiite, harvemini kloorapatiite. Kristalliseerub heksagonaalselt, kuid mood. ka teralisi peitkristalseid ja muldseid agregaate. K 5, E 3,2. Värvuselt enamasti hele- või tumeroheline, sinine, kollane, pruun, violetne, ka vesiselge. Väga sage mineraal tardkivimites, kus ta esineb mikroskoopiliselt väikeste nõelkristallidena. Suuri, hästi väljakujunenud apatiidikristalle esineb pegmatiitides. Kasut. fosforväetiste valmistamiseks. Fosforiit on keemiliselt koostiselt lähedane apatiidile. Esineb settekivimites ja amorfse ehitusega. E 3,2. Värvuselt kollakas, hall, pruun kuni must. Lõputute SiO4 tetraeedrite kihtidega silikaadid. Antud alaklassi kuuluvad silikaadid on kihilise ehitusega, mistõttu nende lõhenevus on ühes suunas täiuslik. Talk Mg3/Si4O10/./OH/2. Tihti on osa magneesiumist talgis asendunud rauaga. Kristalliseerub monokliinselt, enamasti esineb soomuseliste, lehtjate või kompaktsete agregaatidena. K. 1, E 2,7 -2,8.
k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured
avastas Hennig Brand (Hamburgi kaupmees) 1669 – Euroopas araabia alkeemik Alhid Behil (XII saj.) (avastam. ajaloost vt. Karik, H. Hämmastavad ained. Tln., 1991, lk. 120–126) 3.15.1. Leidumine looduses, biofunktsioon Maakoores 0,105 massi-%; levikult 13. kohal üks stab. isotoop 31P tuntud u. 200 fosforimineraali (kõik on fosfaadid) neist tähtsaim apatiit Ca5[PO4]3X (X on F või Cl), osal. anorg. radikaalid HO-, CO32- või O2- ja fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P 2O5) Fosforiidi üldvarud (uuritud) maailmas ≈ 50 miljardit t (ümberarvestatult P 2O5-le) fosforiidid moodust. üle 80% fosfaattooraine maailmatoodangust Fosforiit Eestis Varud üsna suured (prognoositud varud ≈ 800 milj. t P 2O5 järgi) P2O5 – sisaldus suhtel väike (6 - 14%), kuid kergesti rikastatav 1924 hakati kaevandama Tõenäoliselt tähtsaim Eesti maavara (praegu ei kaevandata) Rmt.: Eesti. Loodus. Koost. A.Raukas. Tln
annaabi.ee 
