), vk=(g*t)/2; · arvestada raskuskiirendust, kuna atmosfääri pole, ei pidurdu. Abinõud aparatuuri mittepurunemiseks: · pakkida aparatuur hästi (pehmendamaks ja summutamaks põrget); · kineetiline energia Ek=(m*v2)/2 summutamine. Energia jäävuse tõttu kineetiline energia muundub kas soojuseks, põrkeenergiaks vms. Kõige halvem kui kineetilise energia arvelt aparatuur puruneb. · töö: A=F*s, seda suurem on löök, mida kiiremalt pidurdab lühikese aja jooksul. Aparaatuuri konteineri omadused: · funktsionaalne; · avatav; · ühekordselt kasutatav; · materjal peab olema ilmastikukindel ( praktikumis ei ole nõutav); · põlemiskindel (praktikumis ei ole nõutav); · palju (vähe) deformeeruv; · aparaadi fikseerimisvõimalused; · plastset materjali kasutatud; · seinad paksud ja purunevad. Optilist aparatuuri võib simuleerida sarnaste omadustega esemetega: 1. kristall; 2. klaasesemed; 3. käekell; 4. videokaamera; 5
· Turvamehhanismide ründed; · Ründetarkvara; Füüsilised ründed · Infrastruktuuri füüsiline rünne; · Vandalism; · Volitamatu sisemine hoonesse; · Vargus; · Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Süsteemi manipuleerimine · Andmete või tarkvara manipuleerimine · Liinide manipuleerimine ka siserisk · Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · Aparaatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt · Automaatvastajate kaugmanipuleerimine. Turvamehhanismide ründed · Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkonnategelikest või oletatavatest turvaaukudest; · Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismid ja krüptsüsteemid. Ründetarkvara · Legaalsed tüüptooted
püsivaid orgaanilisi saasteaineid, tahkeid osakesi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. EMEP seirejaamadel on kolm erinevat taset, millele on kehtestatud ka erinevad nõuded: esimene tase, s.o kõigile osalejatele kohustuslik programm, mis tagab pidevmõõtmised kõigis seirejaamades ja võimaldab uurida eri saastekomponentide ruumilist ja ajalist varieeruvust; teise taseme jaamad mõõdavad komponente, mille analüüs nõuab keerukamat aparaatuuri või on suhteliselt kallim. Sellistes valikjaamades võiks läbi viia nii pidevmõõtmisi kui ka konkreetsete probleemide lahendamiseks käivitatud projekte; kolmanda taseme jaamad oleks seotud spetsiifiliste teadusuuringutega. Üleeuroopalises skaalas võiks selliseid jaamasid tinglikult nimetada ka superseirejaamadeks, nende asukohad soovitakse kooskõlastada eri riikide ekspertide vahel.
3 aastat Kõhukoopa CT uuringust tulenev lisarisk fataalse vähi saamiseks arvatakse täiskasvanutel olevat 1:2000 (võrdlusena 1:1 000 000 rindkere ülesvõtte puhul). Kõrvutades populatsiooni üldise vähiriskiga (ligikaudu 1:3) võime sellist riskitaset lugeda üsna väikeseks. Ometi ei tähenda madal riskitase, et võiks loobuda ALARA-printsiibist. Personali kiirgusdoosi mõjutavad tegurid Kiirgustöötajate dooside vähendamine miinimumini põhineb kaasaegse aparaatuuri, õigete tööharjumuste, heade praktiliste oskuste ja teadmiste kasutamisel ning otstarbekal tööruumide planeerimisel. 1. Kiirgustöötajatele kehtib aastane kogukeha doosilimiit 20 mSv. Individuaaldosimeetritena on kasutusel termiluminestsentsdosimeetrid (TLD). 2. Järgides ALARA-printsiipi hoitakse tegelikud aastased personali kiirgusdoosid sellest limiitdoosist tunduvalt madalamal. Kiirgusdoosi vähendamiseks on mitmeid võimalusi. 3