IV sajandist e.m.a. pärinevat Didymaioni dipteeri Mileetoses, mis oli kaks korda nii suur kui Parthenon, iseloomustasid eriti komplitseeritud kompositsioon ning vormide mitmekesisus ja toredus. Selles templis oli kõik liialdatud, ülekuhjatud ja jämedakoeline. Tempel ei olnud püstitatud kolmeastmelisele, vaid seitsmeastmelisele alusehitisele ning seda ümbritsesid kuuskümmend kuus sammast. Sissekäigu ees asetses ruudukujuline ruum, mis oli nagu pärsia sammassaal (apadana) täidetud kaheteistkümne sambaga. Tagumisest seinast viis trepp üles kõigist külgedest suletud templi eeskotta, teine trepp läks eeskojast järsult alla omalaadilisse avatud õue. Templil puudus katus. Keskel kõrgus vahesein, mille taga paiknesid pühad ruumid ja pühad allikad. Võimalik, et välimuselt säilitas tempel teatud sarnasuse klassikalise peripteeriga, 7
seedrikäbile. Kasutati ka inim- ning loomafiguuridena kujundatud tugesid toolidel. Taburetid lihtsa selge konstruktsiooniga, puidust. Mööblit kaeti narmaste ja tuttidega kaunistatud kallihinnalisest materjalist patjadega. Assüüria-babüloonia arhitektuurile, sisekujundusele ja mööblile iseloomulikke vorme kasutatakse ka Ahhemeniidide Iraani e. pärsia kunstis. 6.-5.saj eKr : Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ), sammaste kapiteeli moodustas kahepäine härg. Lossiehitustes tõsteti eriti esile peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Mööbel toretsev, värviline. Egiptus – Vana, Keskmine ja Uus riik. Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna juured. Vana Egiptuse kultuur jaotub järgmisteks perioodideks:
hauakambrid ( tuntud on nt. Kyrose haud Pasrgadais, 6. saj. eKr. ) ja suurejoonelised paleed ( Pasrgadais, Persepolises, Suusas 6. - 4. saj. ), mille ehituses ilmnes ka Mesopotaamiast üle võetud jooni: eeskätt losside ehitamine platvormidele, seinte kaunistamine värvilistest glasuurtellistest reljeefidega, tiivuliste härgade ja sfinkside paigutamine peasissekäigu juurde. Uuenduseks oli aga ruumiline lahendus: Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ). Lossiehitustes tõsteti eriti esile ka peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Ahhemeniidide Iraani arhitektuur pani lõplikult punkti Mesopotaamia aladel esile kerkinud ja siis hääbunud kultuurile. 8 EGIPTUSE ARHITEKTUUR
annaabi.ee 
