Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aordiseina" - 3 õppematerjali

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

diastoolsele rõhule. o Toonid kaovad siis, kui veri hakkab vabalt läbi käima  Riva-Rocci meetod 9. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on veresoonte seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Eristatakse arteriaalselt ja venoosset pulssi. Tavaliselt peetakse silmas esimest, kuna venoosset pulssi on raske mõõta. Pulsi teke: Kui süstoli ajal paiskab süda vasakust vatsakesest vere aorti, annab tõuke vastu aordiseina ja paneb selle 17 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks võnkuma. Võnkumine kandub piki aorti edasi arteritele – toimub pulsilaine levik. Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida.

Pedagoogika → Eripedagoogika
167 allalaadimist
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt
53
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

vererõhu näitaja (ainult süstoolse vererõhu mõõtmiseks, mitte diastoolse jaoks). G. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on veresoonte seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Eristatakse arteriaalselt ja venoosset pulssi. Tavaliselt peetakse silmas esimest, kuna venoosset pulssi on raske mõõta. Pulsi teke: Kui süstoli ajal paiskab süda vasakust vatsakesest vere aorti, annab tõuke vastu aordiseina ja paneb selle võnkuma. Võnkumine kandub piki aorti edasi arteritele – toimub pulsilaine levik. Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida. Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes:  Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool)  Unearter kaelal  Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi.

Pedagoogika → Eripedagoogika
72 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

 lõualuumurd + koljupõhimiku murd + lülisamba kaelaosa trauma,  aju-koljutrauma + rindkeretrauma,  rangluumurd/õlavarreluumurd/õlaliigesenihestus + soonepõimiku (närvipepleksuste) vigastus,  roidemurrud paremal + maksarebend,  roidemurrud vasakul + põrnarebend,  põrutusjäljed/nahamarrastused kõhul + sooleperforatsioonid,  reieluumurrud + vaagnaluumurrud (+ põie rebendid),  lülisamba nimmeosa murrud + kandluumurrud (+ aordiseina rebendid raske kukkumise korral kõrgusest),  rinnakumurrud + rinnalülide murrud. Mitte kõik nimetatud vigastuste kombinatsioonid ei pea vastama eelpool käsitletud polütrauma / hulgi-/liittrauma määratlusele, kuid võivad tugeva verejooksu korral kaasa tuua sama patoloogia. Samuti võib vastavaid isoleeritud traumasid oma mõju poolest hulgi-/liittraumaga võrdsustada, nagu näiteks kiiresti samal ajal kulgev maksarebend või põrnarebend.

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun