Suurte vaalade mõõtmed ülitavad ükskõik millise senieksisteerinud looma omad. Kunagise hiiglase dinosauruse kaal oli vähem kui veerand tänapäevase sinivaala omast. Suurim teadaolev sinivaal oli 33 m pikk, seega sama pikk kui tänapäeva reisilennuk Boeing 737. Kaal arvatakse sinivaala olevat 150-200 tonni, see on rohkem kui 30-nel aafrika elevandil, kes on suurim tänapäeva maismaaloom. Süda kaalub tal üle poole tonni, südame veresoonte läbimõõt on umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud. Kopsud mahutavad kuni 14 m3 õhku, see on väikese toa maht. Keele mass on 4 tonni, sellele mahub vabalt seisma elevant või sõiduauto. Sinivaala keha on sihvakas, pea madal ja lame, laia suuõõnega. Ninamikust poole kehapikkuseni on 55-68 nahakurdu. Loivad on ahtad, need talitavad sügavustüüridena ja põõretel. Seljauim on väike, asub kaugel taga. Sinivaala saba on horisontaalsete labadega. Uimepooled lamedad ja jäigad nagu autokumm
Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. Südame-veresoonkond 81. Südame asend: (joonis 4) süda paikneb kahe kopsu vahel diafragma peal. Tema tipp on suunatud ette alla ning põhimik taha üles. 82. Südame osad, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned: (joonis 4) süda koosneb kokku neljast kambrist: 2 kojast (parem ja vasak koda) ja 2 vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Sisenevad veresooned on ülemine ja alumine õõnesveen ja kopsuveenid. Väljuvad veresooned on aordid ning vasak ja parem kopsuarter. 83. Südame seina ehitus: sein on kolmekihiline: 1) kõige sisemine on õhuke sidekoeline endokard (sellest on tekkinud südameklapid); Tallinn 2) südamelihas müokard (ülesandeks vere liikuma panek); 3) sidekoeline epikard (katab müokardi) suurte veresoonte juures epikard pöördub tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb
b. Bivenrtikulaarse päritoluga aort: aort nihkunud paremale ja sinna pääseb hapnikuvaene veri c. VSD – vatsakeste vahelise vaheseina avasus, mille puhul hapnikuvaene ja -rikas veri segunevad (vatsakesevahelise septidefekt) d. Kopsude vererõhk ebanormaalne (parema vatsakese hüpertroofia) Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest? Lõpusekaarte arteritest tekivad unearterid, aordid, rangluuarterid ja õlavarre-peatüvi. Esimesed kaks paari lõpusekaari kaovad. Kolmas lõpusekaarte paar muutub sisemiseks unearteriks. Parem neljas lõpusekaar muutub paremaks rangluuarteriks ja vasaks neljas vasakuks rangluuarteriks. Viies lõpusekaarte paar kaob. Ka parem kuues lõpusekaar kaob, aga vasakust kuuendast lõpusekaarest areneb pulmonaararter. Vaskulogeneesi üldiseloomustus Vaskulogenees on veresoonte moodustumine de novo külgplaadi mesodermist.
keemiale) 3.9.4. Biotoime Räni on eluks vajalik element (nii taimedele kui loomadele). Biol. funktsioon on arvatavasti paljutahuline, kuid eriti (nii looma- kui taimeriigis) on ilmne tema struktuure (kudesid) tugevdav funktsioon. Loomsetes organismides (sh. inimeses) – suhtel. kõrge sisaldus eriti sidekoes (kõõlused, kõhred, luuümbris jne.), kuid esineb ka teistes kudedes (palju veel hambaemailis, sarvnahas, juustes). Kudesid toestav funktsioon – näit. rottide aordid, trahheed ja kõõlused sisaldavad 4-5 korda rohkem Si kui maks, lihased, süda. Inimese organism omastab (tasakaaluliselt, sama palju ka eritub) ööpäevas ≈ 10 mg Si – seda peetakse normiks. Räni biotoime fundamentaalne roll seisneb osaluses luukoe orgaanilise maatriksi moodustumise teatud kindlas varajases staadiumis. Arvatavasti aktiveerib räni seejuures ensüümi, mis on seotud kollageeni sünteesiga. Räni liig ümbritsevas keskkonnas põhjustab mitmeid haigusi,
annaabi.ee 
