4) Induktsioon. Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni, üldistust. Teadmised olid Sokratese silmis niivõrd tähtsad, et ta pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks teadmisi. Teadmine mis on hea ja halb teeb inimese vooruslikuks. Kurjust põhjustab filosoofi arust teadmatus. Sokratese arust ei saa ühtegi teadmist pidada tõeliseks kui sellest ei tulene moraalne tegu. Sokratesel oli lisaks sõpradele ka palju vaenlasi. Kolm neist: poeet Meletos, nahatöökodade omanik Anytos ja kõnemees Lykon kaebasid ta kohtusse. Nad esitasid südistuseks selle, et Sokrates ei tunnista linna jumalaid vaud uusi deemoneid ja tutvustab neid ka noortele. Siiski võib tagantjärele öelda, et kogu süüdistus oli fabritseeritud. Tänapäevani pole kahjuks süüdistuskõnede tekste säilinud kuid oletatakse, et süüdistajad juhtisid kohtunike tähelepanu eelkõige Sokratese tegevusele nende arvates demoliseerivale iseloomule. Edasi esines Sokrates kaitsekõnega
Selliseid nimetas ta enda orjusse müüjateks. Turul olles imestas Sokrates tihti, kui palju on asju, milleta võib elada. Ta soovitas tagasihoidliku eluviisi teistelegi: ,,Sest midagi muud ma ju ei teegi, kui käin ringi ja püüan veenda igaüht, olgu noort või vana, et ta esmajoones ei tunneks muret keha ega raha pärast, vaid kannaks hoolt selle eest, et hing muutuks võimalikult väärtuslikuks." Sokratesel oli palju vaenlasi. Kolm kodanikku poett Meletos, nahatöökodade omanik Anytos ja kõnemees Lykon kaevasid kohtusse, esitades süüdistuse: ,,Sokrates rikub seadust sellega, et ajab hukka noorsoo; ta ei tunnista jumalaid, keda linn on omaks võtnud, vaid teisi, uusi deemoneid". Tõesti, Sokrates tegeles pidevalt sellega, et n-ö katsus järele inimesi ja ajas neid segadusse valdkondades, milles nad ise pidasid endid kompetentseteks. Ka noored, kellel oli rohkem aega, järgisid Sokratese eeskuju, katsusid järele vanemaid inimesi ning seadsid neid piinlikku olukorda.
a. andsid ateenlased kohtu alla ja mõistsid surma Sokratese. Filosoofi süüdistati ateenlaste poolt austatud jumalate mitteaustamises ja noorsoo rikkumises. Kui esimese süüdistuse tagamaid on raske mõista, siis noorsoo rikkumise all peeti ilmselt silmas mitmete Sokratesega seotud meeste (eriti Kritiase, kuid ka näiteks Alkibiadese) demokraatiavaenulikku tegevust. Teada oli ka Sokratese enda tauniv suhtumine demokraatlikku riigikorda. Pole juhuslik, et Sokratese peasüüdistaja Anytos oli üks äsjaseid demokraatia aktiivsemaid taastajaid. Ilmselt lootsid ateenlased, et Sokrates, kellele anti võimalus endale ise karistus valida, eelistab minna pagendusse. Kuid filosoof keeldus end karistuse vääriliseks tunnistamast ja mõisteti tema väljakutsuvast hoiakust ärritatud kohtunike poolt surma. Vahelduvad hegemooniad 4. sajandi esimesel poolel Ateena lüüasaamine Peloponnesose sõjas ei toonud püsivat rahu. Vastupidi, vallandus
annaabi.ee 
