enamlastest Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee. 4 Vabadussõja algus Nõukogude Vene väed koos eesti punaste küttidega tungisid 28. novembril 1918 Eestisse ja vallutasid samal päeval Narva. Algas Eesti vabadussõda. Järgmisel päeval kuulutasid eesti enamlased Moskva näpunäiteil Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anveldiga. See pidi olema vastukaaluks Eesti Vabariigile ja looma mulje, et Eestis käib kodusõda. Eesti Töörahva Kommuuni tegevus jäi lühiajaliseks ja hõlmas üksnes neid Ida- ja Lõuna-Eesti alasid, mis langesid Nõukogude vägede okupatsiooni alla. Esialgu saavutas punaarmee suurt edu. Nii jätsid Eesti väed maha Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. 1919. aasta jaanuari algul jäi rinne pidama Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele.
määratud ka kubermangu uued piirid. Idapiiriks jäi Eestija Liivimaa endine idapiir, kuid lõunasuunas ei jälginud ettepanek uue piiri kohta täpselt etnilist piiri. Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks. 1. Eesti Polk- rahvusväeosade baasüksus, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja, eesotsas J. Anveldiga. Oktoobripööre- võimu võtmiseks loodi enamlaste Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid I. Rabtsinski ja V. Kingisepp. Enamlaste reformid: Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised olid ebademokraatlikud. Kodanikuõiguste kärpimine: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed,
määratud ka kubermangu uued piirid. Idapiiriks jäi Eestija Liivimaa endine idapiir, kuid lõunasuunas ei jälginud ettepanek uue piiri kohta täpselt etnilist piiri. Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks. 1. Eesti Polk- rahvusväeosade baasüksus, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja, eesotsas J. Anveldiga. Oktoobripööre- võimu võtmiseks loodi enamlaste Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid I. Rabtsinski ja V. Kingisepp. Enamlaste reformid: Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised olid ebademokraatlikud. Kodanikuõiguste kärpimine: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed,
annaabi.ee 
