nides ja novellikogus "Rannajutud" (Vinkel 1997: 97). 1932. aastal ilmus Mälgult Päevalehes olukirjeldus "Lindude riigis". Samal suvel veetis kir- janik puhkuse Vilsandi linnuriigis Alumisele Vaikale paigutatud pul- danvarjendis linde vaadeldes; neile tähelepanekutele tugineb enamik kogumikus "Jutte lindudest" (1934) avaldatud linnulugudest. Neis juttu- des leidub vahetu loodusvaatluse edasiandmise kõrval nii fiktsiooni kui antropomorfiseerimist. Mälk ise põhjendab seda saatesõnas tekstide parema loetavuse taotlusega. Lindude elu, pesitsemist ja poegade kasva- Eesti looduskirjanduse lugu 255 Joonis 3. "Kahjuliku" merikajaka ja "kasuliku" haha vastandamine pildi- lise ja sõnalise info abil Fred Jüssi raamatus "Kajakad kutsuvad. Saare- maa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest" (1966). tamist, on kujutatud detailitäpselt, jäädes ühe pesitsushooaja ajalistesse
kasutuselt pea sama kadunud kui ,,transistor". Tore sõnatuletis on verb ,,põllemummulema" nii juhtub katkiläinud kruusi mummudega, mis ema põlle sisse põllemummulema korjatakse (,,Kruusi lugu"). Arhailise varjundi on omandanud sõna ,,kompuuter" luuletuses ,,Kompuutri-issi", vaevalt et mõni laps enam arvutit sedasi nimetab. Noortepärasusele makstakse lõivu värdsõnadega ,,chill" ja ,,häng" luuletuses ,,Kooliaasta lõpulugu". Peamiste kõnekujunditena kasutakse antropomorfiseerimist ja personifikatsiooni, mille näited on toodud luulekogusid käsitlevates alapeatükkides. Kirjanduskriitik Kull leiab: Vilepi värsid tunduvad vahel nii ärritavalt lihtsa(meelse)d, et tekib kiusatus ise proovida. Aga see pole sugugi nii lihtne, sest laps tunneb eriti kergesti ära võltsid noodid. Vilepil on õige tooni tabamine tunduval määral õnnestunud. (Kull 2005: 2). Vilepil on annet ja oskusi lastele kirjutada. .
Nende põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Xenophanes (580-490) Kolophonist oli eleaadide eelkäija, koolkonna rajaja. Anaximandrose õpilane, Parmenidese õpetaja. Pärslaste eest põgenedes lahkus Kolophonist, jõudis Eleasse. Aristokraatia pooldaja. Arvustas religiooni, jumalate antropomorfiseerimist, okultsust, mantiat ja metempsühhoosi (hingede rändamise õpetus). Panteistlik monism. Algained: kuiv 27 (maa), märg (vesi), neist kahest pärineb kõik muu. Päike ja tähed pole jumalad, vaid iga päev taastekkivad udumassid. Algselt oli maa mingi mudane mass, kuni vesi ja maa lahknesid. Maa on tõusnud merest ja võib sinna tagasi vajuda. Kuid pole võimatu, et ta jälle merest esile kerkib
annaabi.ee 
