.........................6 4.KOKKUVÕTE......................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 SISSEJUHATUS Sportlik sooritus on kombinatsioon paljudest erinevatest tehnilistest, taktikalistest, füüsilistest, füsioloogilistest ning antropomeetrilistest faktoritest. Nendest tulenevalt võib sõltuda sportlik edukus mis tahes spordialal. Antropomeetrilised näitajad ning tehnilised oskused määravad 83% mängija hüppevõime ulatuse ning füüsilised võimed määravad 17%. (Vint, 1994). Võrkpall on spordiala, mis eeldab mängijatelt suurt plahvatuslikku jõudu, seda eriti sulustamisel ning ründelöögil. Võrkpallis on kasvanud antropomeetriliste, füüsiliste ning
arendada. Igal käsipalluril on üks nendest parem kui teised. Võistkonna edu sõltub sellest kuidas oskab treener mängija kõige paremat füüsilist näitajat ära kasutada. Need füüsilised näitajad omakorda sõltuvad: aeroobsest töövõimest, anaeroobsest töövõimest ja lihaste jõuomadustest. Füüsiliste näitajate põhialuseks on kaks suurt tegurit: südame-veresoonkond ja skeletilihaste ehitus. Need sõltuvad käsipalluri vanusest, soost ja antropomeetrilistest näitajatest (Gussev, 2003). 2.2.1.Koordinatsiooni anatoomilis-füsioloogilised alused Kõik kehalise ja psüühilise töövõime faktorid sõltuvad suuresti just heast koordinatsioonist. Kui suudame oma spordialal vajalikke liigutusi perfektselt sooritada, vajame selleks vähem energiat kui algaja. Kui oleme regulaarselt õppinud uusi liigutusi ja need korralikult selgeks saanud, on omandamine tulevikus järjest lihtsam. Hea koordinatsioon tagab uute tehniliste ja
Sõudmine on keeruline tsükliline spordiala, kus peab üheaegselt suutma tööle panna käed, jalad ja keha. Käte, jalgade ja keha üheaegset koordineerimist on alguses raske jälgida. Algajatel sõudjatel tekib ka teisigi vigu, kuid siin oli välja toodud mõningased tüüpilised vead. 40 4. Sõudmise bioloogilised alused 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused Sõudjate võistlustulemused sõltuvad antropomeetrilistest mõõtmetest. Sõudjad, ületades veetakistust ja arendades paadi maksimaalset kiirust, peavad sooritama kestvaid lihaspingutusi. Klassikalise 2000 meetri võistlusdistantsi läbimisel tuleb sõudjatel sooritada üle 200 tõmbe, kus maksimaalne jõud aerulabale võib ületada 1000 newtonit. Stardis on mõõdetud maksimaalseks jõuks aerulabale 1000 - 1500 newtonit. Distantsil sooritavad sõudjad tõmbeid keskmiselt 500 - 700 newtoni suuruse jõuga