Tekkis 1950ndate lõpus Pariisis Dadaismi vaimne järeltulija Levis Euroopas, USA’s Nouveau Réalisme 1960. a Pariisis kunstiliikumine Esindajad: Yves Klein, Jean Tinguely, Arman Üritasid uuendada dadaismi Nende teosed on kolmemõõtmelised visuaalse kunsti teosed Yves Klein Tegi ultramariinses toonis monokroomseid pilte Sinist värvi nimetas International Klein Blue’ks Kinnitas lõuendile esemeid ja kattis sinise värviga „Kleini sinist“ kasutas ta veel antropomeetriates Klein lõi ka kosmogooniaid Yves Klein ‘’Käsna reljeef’’ Yves Klein ‘’Marianna Riley’’ Yves Klein ‘’Reisi tuul’’ Jean Tinguely 1952. aastal hakkas ta tegema meta- mehhaanilisi skulptuure, mõeldes ise välja nimetuse – beyond the machine Metamehhaanilised skulptuurid võivad olla hiigelsuured traadist, plekist, minemavisatud masinadetailidest,mis on varustatud mootoriga „Tsivilisatisooni jäätmete reanimeerimine“
ka abstraktsionismimeelseid züriisid. Seda sinist värvi, mis olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist, nimetas ta International Klein Blue'ks (IKB)(tõlkes - Kleini sinine) ning patendeeris selle kogu kosmoses. Kümnend hiljem kinnitas ta lõuendile esemeid ning kattis siis need sama värviga, tuntuim töö selles laadis on ,,Käsna reljeef" (1958). ,,Kleini sinist" kasutas ta veel ,,antropomeetriates", kus ülikondades publiku silme all värviga kokkumätsitud ilusad alasti naised põrandale laotatud lõuendil üksteist lohistasid ning taustaks kõlas Kleini komponeeritud ,,Monotoonse sümfoonia" orkesti esitluses. Klein lõi ka ,,kosmogooniaid", mis on pidid, millel on kuivamata värvi loodusjõud (tuul, vihm jms) mõjutanud ning ka ,,tulemaalinguid", kus ta põletas leegiheitjaga lõuendile kujundeid. Kõik, mis ta tegi, on huvitav, naljakas või meeldejääv, näiteks
siledapinnalisi lõuendeid, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. 50- ndate aastate teisel poolel keskendus ta sinisele värvile, sest see olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist. Sealjuures pidas ta vajalikuks kuulutada ,,Kleini sinine" patenteerituks ,,kogu kosmoses". Oma sinisega kattis ta lõuendile kinnitatud pesukäsnu, saades nõnda originaalse poolpehme reljeefi. Sinist värvi kasutati ka ,,antropomeetriates", kus õhtukostüümides publiku silme all alasti neiud Kleini komponeeritud ,,Monotoonset sümfooniat" mängiva orkestri saatel üksteist värviga kokku mäkerdasid ja põrandale laotatud lõuendit lohistasid. Kui Kleini ülalmainitud loomingu puhul on autoparoodiline moment veel vaieldav, siis vähemalt ,,Imaginaarse kunsti" näituse puhul, kus ta saabunud kõmujanulisele seltskonnale täiesti tühja galeriid demonstreeris, peaks see olema ilmne. Publiku
siledapinnalisi lõuendeid, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. 50- ndate aastate teisel poolel keskendus ta sinisele värvile, sest see olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist. Sealjuures pidas ta vajalikuks kuulutada ,,Kleini sinine" patenteerituks ,,kogu kosmoses". Oma sinisega kattis ta lõuendile kinnitatud pesukäsnu, saades nõnda originaalse poolpehme reljeefi. Sinist värvi kasutati ka ,,antropomeetriates", kus õhtukostüümides publiku silme all alasti neiud Kleini komponeeritud ,,Monotoonset sümfooniat" mängiva orkestri saatel üksteist värviga kokku mäkerdasid ja põrandale laotatud lõuendit lohistasid. Kui Kleini ülalmainitud loomingu puhul on autoparoodiline moment veel vaieldav, siis vähemalt ,,Imaginaarse kunsti" näituse puhul, kus ta saabunud kõmujanulisele seltskonnale täiesti tühja galeriid demonstreeris, peaks see olema ilmne