.........................................................................10 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Jean Rouch'i nime seostatakse enim visuaalse antropoloogiaga, aga laiemalt ka prantsuse uue laine või prantsuse nouvelle vague'ga. Lisaks seostuvad temaga mõisteid nagu cinéma vérité, jagatud antropoloogia, etnofiktsioon. Sertifitseeritud inseneri ning antropoloogina leidis Rouch innustust nii lapsepõlvest, Nõukogude Liidust kui näiliselt trööstitust Lääne-Aafrikast. Käesolev töö vaatleb esmalt Jean Rouch'i antropoloogiks saamist, seejärel antakse ülevaade Rouch'ist kui filmitegijast. Alustades üldisemalt prantsuse uue laine mõistest ning selle seostest Rouch'iga püütakse anda ülevaade, millega panustas Rouch filmiajalukku. Mida tähendab tema cinéma vérité ja seda eelkõige visuaalse antropoloogia tõdede kujunemisloo seisukohast
Kaamera oli inimestele nii lähedal, dokfilmi puhul on selline asi raskesti saavutatav. Ta leppis kokku, et filmib nende igapäevaelu, ta ei teadnud, mis nende suhtes saab vms. Üks asi on lavastada, teine on see, et mingit eelarvete järgi on kirjas, mitu võttepäeva on, filmitavate käest uuritakse,mis on olulised sündmused ja siis neid filmitakse, nii tekib film, sündmuste valimise kaudu luuakse filmilugu juba, sündmusi valitakse phm jooksu pealt. Gary antropoloogina läks sinna kogukonda elama, vaatles neid, võttis elust osa ja tänu sellele oli ta oluliste sündmuste ajal sela kohal ja võimeline filmima, see mis välja tuleb, ei ole kunagi sellise filmi puhul teada. Film ei olnud ehitatud üles dramaatilisuse peale, enamik tegijaid oleks ammu kaamera kinni pannud, sest midagi nagu väga ei toimu, siin filmis näidatakse pikalt igapäevaelu situatsioone. Pikk plaan sellest, kudias nad lähevad kodu vaatama, näitab reaalsust (läbilõige ühiskonnast),
alla ja kadus ära. Ta on tuntud just oma filmimise poolest. Filmisid palju materjali, Prantsusmaal selgus, et enamus materjalist oli kõlbmatu, et polnud saada tervet pilti (niiskust saanud jne). Oli vaid osa lõike säilinud. Täielikult on olemas jõehobujaht ja possetsiooniriitus. Leidis, et autor peab ise oma materjali monteerima ja ise kontrollima. See reis süvendas Rouchi teadmist, et ta peaks tegelema antropoloogina, eriti, 11 et uurida maagilist, rituaalset poolt. Prantsusmaale naastes läks tööle suurde keskusesse, kus töötavad kõik teadlased. Uuris peamiselt rituaale (doktoritöö). Rituaalifilmid Üks ta (Rouchi) esimene film oli Les magiciens de Wanzerbe (1948-49). Inimestest, kes suudavad jumalatega suhelda. Uskus, et maagilist ja eboratsionaalset maailma on võimalik filmida
annaabi.ee 
