Selle kõige kõrval arvestatakse ka teooriaga. ANTROPOLOOGIA KODUS Sotsioloogia on keskendunud mõistmisele, kritiseerimisele ja ühiskondade analüüsile. Välivaatlus on saanud antropoloogide jaoks tavalisemaks alates 1960st. 1. Tänapäevane distsipliin toob kaasa mitmeid uusi probleeme, kuna ajalugu muuduab maailma. 2. Ühiskondane analüüsimine on inspireerinud uurijaid uurimaks sarnaselt ka oma ühiskonda. 3. Tänapäeval on mitmed uurimisfondid konkureerivad antropoloogidega. Antropoloogia on saanud globaalseks teaduseks. Internet mängib selles suurt rolli. Fundamentaalsed küsimused kultuuri ja ühiskonna kohta on ülemaailmselt peaaegu võrdsed. Kodune välivaatlus, nagu mujalgi maailmas, oleneb antropoloogi professionaalsusest. Koduses keskkonnas aitab keele ja kultuuri tundmine. Samas on oma riigis raske probleeme näha. INTERPRETEERIMINE JA ANALÜÜS
Need olid sarnased puu ringidega. Olid paksemad-heledamad-õhemad-tumedamad kihid. Ka Eestis (sügavates) järvedes on need kihid näha. Settekihtidest võetakse proove, leitakse nt õietolmu, tolmuterad näitavad (suiraanalüüsis, kus uuritaksegi õietolmu) , mis taimedega tegu on ja räägivad omad lood. 2) Õpi ka teiste loodusrahvaste käest, kuidas on võimalik midagi teha. 3) Võrdle materjale antropoloogidega, tee nendega koostööd. Luustike põhjal nt teevad nad kindlaks kui hästi in söönud on, mis haigused olnud on, millist tööd teinud on, mida inimene elu jooksul teinud on (võitlused, haavad). 4) Koostöö keeleteadlastega, rahvaluulega. Keeltest on sageli huvitavaid sõnu, mis võivad olla laenatud mõnest teisest keelest mitu tuhat aastat tagasi, aga sellega seoses on võimalik arutleda, millal miks kuidas termin on tekkinud. N: sõna ,,raud"
puhkame. Siis kui me oleme puhanud, tarbime me alkoholi või narkootikume ja vaba aja veetmise ruume mõnes klubis või kontserdil. Üheks piiriks tarbimisele on seega töö või tootmine. 3. Asjadel on sotsiaalsed elud Ärimaailmas ehk turul seega ringlevad tarbekaubad. Mis tähendab tarbekaubad? Kuidas objektid muutuvad tarbekaupadeks? Appadurai (1986) esseekogumik ja eriti Kapytoff räägib sellest huvitaval moel. Ehkki tegemist on antropoloogidega. Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis
annaabi.ee 
