kas funktsioon või vajadus. (Funktsionalism vahetu, ajas toimiv, populaarne.) 5)Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginald Radcliffe-Brown(1881-1955). Ük-s sots grupi vajadused esmased. Institutsioonid töötavad grupi säilimise eesmärgil. (nagu Durkheimgi- indiviid sekundaarne grupi suhtes). Funktsionalismiga kaasnes suur avalik läbimurre välitööde populaarsuses, enne ei võetud neid nii tõsiselt ja ei tehtud nii suures mahus. Psühhoanalüüs, mõjutas oluliselt etnol. ja antropol. arengut. Freud 1856-1939 teadvus ja selle üle kaaluv alateadvus(ihad meist sõltumatud) inimese kaudu tuleks tõlgendada ühiskonda. Toob paralleele vaimuhaigete ja metslaste vahel. Jung-arendab edasi Freudi ideed, et on ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame seletada, miks grupid sarnased. Ajalugu ja arhailine mälu... (Tõestada ei saa..). (Boas arvas ka et indiviid on oluline, üldiselt teadis palju ja teda saab enamus vooludega siduda). 6)Konfiguratsionism- e
Law review (1985). Hypnotically Refreshed Testimony and the Balancing Pendulum University of Illinois, Rev. 921. S. Kallio, H. Lauerma (toim). (2004). Hypnoosi ja suggestion lääketieteessä ja psykologiassa. Duodecim, Helsinki, lk 153-172. E. F. Martina. (2004). Handbook of Forensic Psychology- A Daubert Testing of Hypnotically Refreshed Testimony in the Criminal Courts. Pages 579-600. A. Muzur. (2006). Hypnosis and the Frontal Lobes - Coll. Antropol. 30 1: 20521. W. G. Whitehouse, E. C. Orne, M. T. Orne. (2007). Encyclopedia of Stress, 2007 - Hypnosis. Pages 394- 400.
kultuurides, kuid ka erineval ajahetkel samas kultuuris) *Vastutusvõimelisus versus sõltvus vanematest *tüdrukute varasem seksuaalne küpsemine versus poiste hilisem küpsemine *poiste tugevam seksuaaltung versus ühiskondlikud normid. *Kultuuriline relativism. Uuris Uus- Guineas kuidas tüdrukute menstr. Suhtuti. Kuidas mensest põdev tüdruk ise käitus. Suruvad maha ühiskondlikud normid.Erinevad mikrofaktorid. *Mõlemad naised on kultruur antropol. Koolokondade esindajad , tegid lahti oma uurimused. Uurisid traditsioonilisi kultuure, panid tähele seda, et kõikides kultuurides pole tegu sellega, et noorukiigaei ole mässumeelne, pole riski,tormi ja stressi. Kultuur määrab ära selle kas noorukiiga on stressi ja tormirikas. Mõlemate tähelepanu oli tüdrukutel. R. Benedict toob välja võrdsusi radikaalsete ja läänekultuuride vahel. Makrokultuuriline teooria. 3.loeng füüsiline areng murdeaeas- loob aluse teisteks arenguteks.
annaabi.ee 
