Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra
osa, mis pole praktiliselt mullatekkeprots haaratud ja ainult kaudselt mõjutab teda. Ühekihiline lähtekivim- kui muld on välja kujunud sama päritolu, koostise ja omadustega lähtekivimil (enamkihiline vastupidi). 1. Tard- ja moondekivimite eluuvium es märgistes rajoonides. Mod mitmesugustes kivimitest- graniit, süeniit, garbo, basalt. 2. Ealantropogeeni settekivimid koostiselt ja geolog vanusest väga mitmesugused. Märgides ja tasandikites rajoonides kus antropogeeni ajastu setted puuduvad. Levinud lubipaas, dolomiitpaas, mergel jaliivakivid. (põhja-eestis) 3. Moreenid e Jääsetted esinevad karbonaadivaesed ja kus jää liikus mööda karbon settek (lubipaas, dolomiitpass). 4. Jääsulamisvette e. fluviolatsiaalsed setted on kujun jää sulamisel vabanenud materjalist luistikuserva ees. Lev koos moreenidega. Tavaliselt ka nn. katteliivavisid ja saviliivasid. 5. Jääpaisjärve jajärvesetted. Viirsavid (praeguses järvedes virg kihid puduvad)
Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike Maapinna meso- ja mikroreljeefi iseloomulikud jooned on kujunenud põhiliselt mandrijää ja ning taimkatte kohalikud erijooned. selle sulamisvete tegevuse tagajärjel. Selle kõrval tuleb nimetada tektoonilisi protsesse Eestis katavad aluspõhjakivimeid mitmesugused kvaternaari e. antropogeeni (maapinna pidev tõus Loode-Eestis), mere tegevust (Lääne- ja Põhja-Eestis) ning (1,5...2 milj.a. tagasi) setted. Kvaternaari jooksul esines Eesti piires mitu jääaega ja kiirendatud erosiooni (Kagu-Eestis). jäävaheaega. K. Orviku (1960) eeldab, et Eesti alad olid juba alampleistotseenis kaks korda Põhja- ja Lääne-Eestile (Madal-Eesti) on iseloomulik nõrgalt lainjas moreenreljeef, kaetud mandrijääga
annaabi.ee 
