vaadelda ega kirjeldada. on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Päritolu Seda väljendit kasutas teadaolevalt esimesena 1973. aastal Cambridge'i Ülikooli professor kosmoloog Brandon Carter Mikolaj Koperniku 500. sünniaastapäevale pühendatud sümpoosionil "Confrontation of Cosmological Theories with Observational Data" (Kosmoloogiateooriate kõrvutamine vaatlusandmetega). Antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline on samade parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike. Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: 1. vedel vesi 2. valkude eksisteerimiseks sobiv temperatuur 3. ioniseeriva kiirguse väga madal tase Parameetrite tingimustest tuleneb omakorda terve hulk nõudeid planeedi
kaunis raskesti teostatav. Sõna-sõnaline tõlge ütleks, et Universum tekib äkki ja eimillestki ning et see on igati normaalne, ehkki väikese tõenäosusega füüsikaline protsess. 1970. aastal formuleeris Cambridge'i Ülikooli professor B. Carter printsiibi, millel on tänaseni kosmoloogide seas suur populaarsus: Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). See, esmapilgul üsna ebafüüsikaline lause kannab antroopsusprintsiibi nime. Selle eestikeelne vabatõlge oleks "inimkeskne Universum". Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline tolerants (füüsikaliste parameetrite lubatavate väärtuste vahemik) on samade parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike. Antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene. Antroopsusprintsiip on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes läbi tunnetuse
Sõna-sõnaline tõlge ütleks, et Universum tekib äkki ja eimillestki ning et see on igati normaalne, ehkki väikese tõenäosusega füüsikaline protsess. 1970. aastal formuleeris Cambridge'i Ülikooli professor B. Carter printsiibi, millel on tänaseni kosmoloogide seas suur populaarsus: Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). See, esmapilgul üsna ebafüüsikaline lause kannab antroopsusprintsiibi nime. Selle eestikeelne vabatõlge oleks "inimkeskne Universum". Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline tolerants (füüsikaliste parameetrite lubatavate väärtuste vahemik) on samade parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike. Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: vedel vesi, valkude eksisteerimiseks sobiv temperatuur ning ioniseeriva kiirguse väga madal tase
madal tase. Siit tuleneb omakorda terve hulk nõudeid planeedi massi, atmosfääri rõhu ja koostise, magnetvälja jne. kohta. Ning kõige lõpuks on vaja nende parameetrite väga täpset hoidmist miljardite aastate vältel. See, kaunis raske ülesanne, on "perfektselt teostatud" kosmoloogilise mudeli valikuga: kord käima pandud Universum viib ilma täiendava vahelesegamiseta lõppkokkuvõttes inimese ilmumiseni. Antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene. See, esmapilgul üsna ebafüüsikaline lause kannab antroopsusprintsiibi nime. "Inimkeskne Universum" Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline tolerants (füüsikaliste parameetrite lubatavate väärtuste vahemik) on samade parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike. Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: vedel vesi, valkude
hakkab tõusma ning see kokku tõmbumine lõppeb samuti kogu olemasoleva koondumisega ühte punkti – sarnasesse, millest Suur Pauk Universumi tekitas. Paljusid vaevab küsimus: „Kas on olemas teisi universumeid?“ Võimalik, et on olemas lõpmatul hulgal universumeid, kuid paraku pole meie Universumis viibival vaatlejal vähemalt praeguste teadmiste kohaselt põhimõtteliselt võimalik nende olemasolu kohta informatsiooni saada. 1973 aastal sõnastas Brandon Carter nn antroopsusprintsiibi, mille kohaselt on Universumi ehitus ja areng täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). Antroopsusprintsiip ei ole füüsika- ega ka teiste loodusseaduste abil tõestatav, kuid temast lähtuvalt on võimalik selgitada nii tähtede, galaktikate, Päikesesüsteemi kui ka elu tekkimist.
allpool). Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest (mis deduktiivkäsitluses on vaadeldavad aksioomidena). Tähtsaimad nende hulgas on antroopsusprintsiip, aistingute primaarsuse printsiip, atomistlik printsiip, absoluutkiiruse printsiip, energia miinimumi printsiip, tõrjutusprintsiip, dualismiprintsiip ja tõenäosuslikkuse printsiip. Antroopsusprintsiibi (antropos kr.k. inimene) kohaselt on maailmal just sellised omadused, et temas saaks eksisteerida vaatleja (inimene). Antroopsusprintsiibi religioosne variant: maailm on just selline põhjusel, et Jumal tegi maailma inimeste jaoks. Antroopsusprintsiip tuleneb tõdemusest, et kui kasvõi mõni füüsikalistest fundamentaalkonstantidest omaks veidi teistsugust väärtust kui tegelikult, siis ei oleks inimese eksistents (vähemasti meile tuntud kujul) võimalik.
43. Mida tähendab kosmilise evolutsiooni printsiip? Füüsikaseaduste evolutsioon, kvarkide, aatomituumade ja aatomite tekkimine, tähtede tekkimine ja evolutsioon, galaktikate tekkimine ja evolutsioon, Päikesesüsteemi ja Maa tekkimine, keemiline evolutsioon, biogenees, antropogenees, mis jätkub sotsiogeneesiga. 44. Mida tähendab kosmiline antroopsusprintsiip ja kes selle formuleeris? 1. Pool-metafüüsiline antroopsusprintsiibi kohaselt võtab universum mõistlikku elu võimaldavad looduse fundamentaalkonstantid omaks vaid siis sel juhul kui leidub keegi, kes selle omadusi suudab tunnetada. Sellepärast naibki meile Universum nii õige, olles täiuslikult kooskõlastatud. Steven Weinberg 2. Universum peab olema selline, et mingil etapil oleks võimalik vaatleja eksisteerimine Brandon Carter 45. Kes juhtis Inimese Genoomi Projekti ja mis on ta populaarse raamatu pealkiri? Francis Collins
40 HINGETEOORIATEST Substantsiteooria: Hing on iseseisev püsiv ühik. Dünamiline teooria: Hing on eriline jõud või väli. Aktuaalsusteooria: Hing on elusa keha eriline omadus. Undo Uus: Hing võib olla ka eriline lõpmatuslik informatsioonikanalite struktuur, mis kulgeb läbi erinevate mateeriatasandite. Sel juhul pole rikutud ühegi tasandi füüsika, kuid hing omab võimalusi kasutada mingi tasandi bioloogilisi roboteid (kehi), mille tekkimise tingimused on ta võib-olla ise loonud (antroopsusprintsiibi versioon). Ilmselt pole võimalike teooriate veel hulk kaugeltki ammendunud. Vaim on mõtlev hing. Vaim on hing kes tajub, omab tahet, mõtleb. Teaduses on vaim enamasti psüühika sünonüüm. Hing muutub vaimuks, kui ta avaldub tunnetuses, kõlblas tahtes ja religioosses tundes. (Vana EE). VAIMUFILOSOOFIAST Välise vaatleja seisukohalt pole näha probleeme, mis kerkivad kui ma tajun ennast minana, mul on mingid vaimuseisundid, milles on väga raske kahelda. Meil on nn
annaabi.ee 
