tähtsad esindajad ROBERT MORRIS ja CARL ANDRÉ tuntuks ka minimalismi osaliselt eitavate edasiarendustega. Morris loobus juba 68-ndal aastal stabiilsetest, puhastest, geomeetriliselt täiuslikest vormidest ja tõi oma näituseeksponaatide hulka mulda jm. koredat materjali. Hiljem on ta kasutanud poolpehmeid aineid, näiteks laest rippuvaid raskest paksust vildist ribasid, mis meenutavad langevat vett. Mitmed teised kunstnikud ei jäänud Morrisele alla ja tassisid näitusesaalidesse antivormi nimetuse all kõikvõimalikke seniajani kunstis kasutamata, eelistatavalt ilma kindla vormita amorfseid või pudedaid materjale nagu liiv, kruus, õled, saepuru, rohi, puuoksad ja lehed, tekstiilijäätmed, tehiskiud- ja kiled jms. Mõnikord ehitati neist ruumi organiseerivaid instalatsioone, aga vahel eksponeeriti seda lausa juhuslike ja lohakalt mõjuvate vormidena. RICARD SERRA (s. 1939) Ehitas oma taiesed nii vabas õhus kui galeriis omavahel ühendamata, üksteise najale
esindajad ROBERT MORRIS ja CARL ANDRÉ tuntuks ka minimalismi osaliselt eitavate edasiarendustega. Morris loobus juba 68-ndal aastal stabiilsetest, puhastest, geomeetriliselt täiuslikest vormidest ja tõi oma näituseeksponaatide hulka mulda jm. koredat materjali. Hiljem on ta kasutanud poolpehmeid aineid, näiteks laest rippuvaid raskest paksust vildist ribasid, mis meenutavad langevat vett. Mitmed teised kunstnikud ei jäänud Morrisele alla ja tassisid näitusesaalidesse antivormi nimetuse all kõikvõimalikke seniajani kunstis kasutamata, eelistatavalt ilma kindla vormita amorfseid või pudedaid materjale nagu liiv, kruus, õled, saepuru, rohi, puuoksad ja lehed, tekstiilijäätmed, tehiskiud- ja kiled jms. Mõnikord ehitati neist ruumi organiseerivaid instalatsioone, aga vahel eksponeeriti seda lausa juhuslike ja lohakalt mõjuvate vormidena. RICARD SERRA (s. 1939) Ehitas oma taiesed nii vabas õhus kui galeriis omavahel ühendamata, üksteise najale
Michael Heizer (s 1944): Complex One (Linnas, alustatud 1972) Walter de Maria (s 1935): New Yorgi maa tuba (1977) Christo (s. 1935) ja Jeanne-Claude (s. 1935): sissepakitud Saksa Riigipäevahoone (1995) Christo (s. 1935) ja Jeanne-Claude (s. 1935): Sissepiiratud saared (1982), Miami Richard Long (s 1945): Kõndimisjoon (1972), Peruus PROTSESSIKUNST Antivormi teosed olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Protsessikunstis on tegemist veelgi lühiajalisemate nähtustega. HANS HAACKE (s. 1936) eksponeeris juba 1964-ndal aastal läbipaistvaid õhukindlalt suletud kuupe, milles oli pisut veeauru. Vastavalt väikesele temperatuurimuutumisele kondenseerusid veetilgad kuubi sisepindadele või kadusid sealt. Haacke korraldas oma tööde näitusena ka sotsioloogilisi küsitlusi, millel oli enamasti ühiskonnakriitiline suunitlus.