käitumishäired. Maailmaterviseorganisatsiooni (WHO) raport täheldas, et enesetapud on kinnipidamisasutustes tihti levinuimaks surmapõhjuseks. Kusjuures nii enesetapule kalduvus, kui enesetapu tegelik sooritamine on viimase kümnendi jooksul enamikus maades kaheksa kuni neliteist korda suurenenud. 3 1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule Antisotsiaalseks isiksusehäireks nimetatakse häiret, mis viitab enesetapule kalduvale käitumisele. Ameerika Ühendriikide Psühhiaatrite Assotsatsioon nimetab enesetappu antisotsiaalse isiksusehäirega seonduvaks tunnuseks ja mitmed uurijad on täheldanud enesetapu tõusumärke justnimelt selle tunnuse põhjal. Ühelt poolt kirjeldavad nad psühhopaatiat antisotsiaalse isiksusehäirega sünonüümselt, niiet mõlemad peaksid enesetapule kalduvat käitumist ennustama.
saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Philadelphia Temple'i ülikooli psühholoog Laurence Steinberg kinnitab, et autoriteetsete vanematega peredes kasvavad lapsed ja teismelised on psühhosotsiaalse ning vaimse arengu valdkonnas eelisolukorras. Lisaks on neil uuringutulemuste põhjal suurem eneseusaldus ja eneseaustus ning tõenäosus antisotsiaalseks käitumiseks, sealhulgas kuritegevuses osalemiseks ja uimastite tarbimiseks, väiksem kui ülejäänutel. Autoritaarsed on sellised vanemad, kes tavaliselt ei seleta lastele oma nõuete tagapõhja, kuid eeldavad nende vastuvaidlematut täitmist. Autoriteetsed vanemad ei ole nõuete osas vähem ranged kui autoritaarsed vanemad, kuid erinevalt esimestest põhjendavad nad alati oma korraldusi ja kasvatuslikke nõudmisi. Seega püüavad nad seletada ühe või teise nõudmise otstarbekust
saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Philadelphia Temple'i ülikooli psühholoog Laurence Steinberg kinnitab, et autoriteetsete vanematega peredes kasvavad lapsed ja teismelised on psühhosotsiaalse ning vaimse arengu valdkonnas eelisolukorras. Lisaks on neil uuringutulemuste põhjal suurem eneseusaldus ja eneseaustus ning tõenäosus antisotsiaalseks käitumiseks, sealhulgas kuritegevuses osalemiseks ja uimastite tarbimiseks, väiksem kui ülejäänutel. Autoritaarsed on sellised vanemad, kes tavaliselt ei seleta lastele oma nõuete tagapõhja, kuid eeldavad nende vastuvaidlematut täitmist. Autoriteetsed vanemad ei ole nõuete osas vähem ranged kui autoritaarsed vanemad, kuid erinevalt esimestest põhjendavad nad alati oma korraldusi ja kasvatuslikke nõudmisi. Seega püüavad nad seletada ühe või teise nõudmise otstarbekust
7 isikut indekseeritute hulgast olid arreteeritud, täisealisena olid nad kõik vähemalt korra kandnud vanglakaristust, kolm neist olid pannud toime raske kuriteo. Kontrollgrupis indiviidide hulgas tuvastati ainult kahel arreteerimine ja ühel vangistus. Iga isikut hindas kolm arsti tuginedes ainult intervjuule ja teadmata perekondlikku tausta. Kuus indiviidi neist, kelle bioloogiline ema oli kurjategija,tunnistati antisotsiaalseks isiksuseks. Üks kontrollgrupi indiviid hinnati kui,,võib-olla antisotsiaalne isiksus".Lisaks sellel leidis Crowe positiivse korrelatsiooni antisotsiaalse tendentsi ja kahe teise muutuja vahel: lapse vanus adopteerimisel ja ajutises varjupaigas (orbude kodu või hooldekodu) enne lapsendamist viibimise kestus. Mida vanem oli indiviid lapsendamisel ja mida kauem oli ta viibinud ajutises varjupaigas,seda tõenäolisem oli tema antisotsiaalsus täisealisena