17. Külomikronid on monoatsüülglütserool, kolesterool, valk seotuna kompleksi. 18. Jämesooles toimuvad järgmised protsessid: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. 19. Mäletsejaliste eesmagu on vajalik toidu segunemiseks, rasvade imendumiseks. 20. Söögitoruvagu on vasikatel oluline, sest see hoiab ära piima sattumist vatsa. 21. Vatsa mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja ainuraksetest. 22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest
peensooles seedumata – vaja proteiini sünteesivatele bakteritele. See proteiin ei imendu. Koprofaagia esineb jänestel, rottidel – söövad väljaheiteid, saab mikroorganismidelt proteiine ja vitamiine. Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape. Bakterid sünteesivad vitamiin K ja B, tiamiin ja riboflaviin. Jämesooles toimub: segmentatsioon – sisu liigutatakse edasi ja tagasi (imendumine ja hoiustamine; liigutab aeglaselt edasi), peristaltika, antiperistaltika (liigub mao poole, et oleks kauem jämesooles), massi liigutamine (viiakse päraku poole). Siin on ka pacemakeri rakud. Parasümpaatilised impulsid kiirendavad peristaltikad, sümpaatilised aeglustavad. Mao laienemine annab signaali, et peaks pärasoolt tühjendama – pikk refleks (KNS). Toidu jäägid väljutatakse kontraktsioonide abil välja. Pärasool enamjaolt tühi karnivooridel ja omnivooridel.
Jämesoole alaosad: Umbsool Käärsool ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. Pärasool 54) Soolemotoorika vormid ja tähtsus. Jämesoole motoorika: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. Peensoole motoorika: kõige kiirem on motoorika duodeenumis; vaibub ileumi suunas. Motoorika stimuleeriv elektriline põhirütm ongi kõige kiirem kaksteistsõrmikus, 10-12 korda minutis. Peensoole stimulaatoriks peetakse kaksteistsõrmiku keskmist osa papilla Vateri lähedal. Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis. Rütm põhineb soole pikilihakiudude jõudeprotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas. Esimene stimulatsiooniala ei
Mikroobide sünteesitud valk toiteväärtust ei oma, sest ensüümid valguseedeks puuduvad. 54) Soolemotoorika vormid ja tähtsus. Jämesoole motoorika: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. Peensoole motoorika: kõige kiirem on motoorika duodeenumis; vaibub ileumi suunas. Motoorika stimuleeriv elektriline põhirütm ongi kõige kiirem kaksteistsõrmikus, 10-12 korda minutis. Peensoole stimulaatoriks peetakse kaksteistsõrmiku keskmist osa papilla Vateri lähedal. Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis. Rütm põhineb soole pikilihakiudude jõudeprotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas
annaabi.ee 
