Doonau orus ja mereäärses Illüürias elavate barbarite vastu. Relvade jõul sundis Aleksander sealseid rahvaid tema ülemvõimu tunnustama ja teda sõjas pärslastega abistama. Sel ajal kui Aleksander põhjapoolsetes piirkondades sõdis, levis Kreekas kuulujutt tema surmast, mis andis kreeklastele julgust Makedoonia vastu välja astuda. Aleksander surus ülestõusu jõuga maha. Kevadel 334 eKr, määranud Makedoonia asevalitsejaks väejuht Antipatrose, alustas Aleksander ise sõjakäiku Väike-Aasiasse. Tõsisemat vastupanu ei kohanud Aleksander enne Granikose jõge. Aleksander väljus Granikose lahingust võitjana. Gordioni sõlm oli legendaarne puntrasseaetud rihmade kogum, mille olevat teinud Früügia poolmüütiline kuningas Gordias ning mille lahtisõlmija pidavat saavutama võimu kogu Aasia üle. Legendi järgi olevat Gordioni sõlme puruks raiunud Aleksander Suur, kui ta oma
(kool) Nimi Klass Referaat Ajalugu Tallinn 2005 Sisukord Sissejuhatus Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini
välja astuda. Ootamatult ilmus kuningas Aleksander kiirmarsil Teeba müüride alla ning linna vallutanud, tegi selle maatasa. Sellest õppetunnist ärahirmutatud ateenlased andsid alla ja nendega käituti suuremeelselt. Karmus, mida Aleksander oli Teeba suhtes ilmutanud, tegi lõpu Kreeka linnriikide sõdimisele sõjaka ja tollases hellenistlikus maailmas kõige tugevamat ja võitlusvõimelisemat armeed omava Makedoonia vastu. Kevadel, 334 eKr, määranud Makedoonia asevalitsejaks väejuht Antipatrose ja jätnud talle 10 000 sõjameest, alustas Aleksander ise sõjakäiku Väike-Aasiasse. 30 000 jalaväelasest ja 5000 ratsanikust koosneva väe eesotsas ületas ta kiiresti selleks otstarbeks kõikjalt kokku korjatud laevadel Hellespontose väina. Pärsia laevastik ei olnud suuteline seda operatsiooni takistama. Tõsisemat vastupanu ei kohanud Aleksander enne Granikose jõge alles siin ootasid teda vastase suured sõjajõud.
ei mänginud. Erandiks kujunes Tessaalia ratsavägi, mida Aleksander kasutas reeglipäraselt faalanksi vasakul tiival (paremal tiival võitles ta ise oma hetairidega). Väe põhijõu moodustasid seega makedoonlased, kellele lisandus kreeka palgasõdureid ning abivägesid Traakiast ja Illüüriast. Laevastik oli üsna nõrk. Aleksandri peamine abiline algaval retkel oli Philippose sõber ja võitluskaaslane Parmenion, Makedoonia aga jäi Philippose teise kaaslase Antipatrose valitseda (Antipatros oli näidanud oma ustavust, kallutades Philippose mõrvale järgnenud segaduste ajal armee Aleksandri poole). 334. a. ületas Aleksander vägedega Dardanellide väina ja külastas esimese sammuna Troojat, kus tõi ohvreid Achilleuse haual, rõhutades nii algava sõjakäigu tähendust muistse Trooja-retke järjena ja tõstes end esile kui Achilleuse võrdkuju. Pärsia kuninga Dareios III vägede võitlusvõimalisema osa moodustasid kreeka palgasõdurid rodoslase
annaabi.ee 
