,,Milose Venus" ,,Milose Venus" on hellenismisajastus pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur, mis oletatavasti kujutab jumalanna Aphroditet ( Rooma jumalanna Venus). Kuju leiti 1820. aastal Mílose saarelt , mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse "Milose Venust" Louvre'is. Esialgu peeti kuju autoriks Praxitelest, kuid alusplaadil oleva pealiskirja järgi peetakse skulptoriks nüüd Alexandrost Antiookiast. Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn). "Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud
* Püha Katariina Aleksandriast * Püha Barbara * Püha Theresa Àvilast * Püha Lucia * Püha Ursula * Püha Cecilia * Püha Agnes * Püha Agata * Püha Veronica * Püha Margareta Antiookiast Meespühakud: * Püha Stephanos * Püha Sebastian(us) * Püha Laurentius * Püha Georg (Jüri) * Püha Franciscus * Püha Paulus
soodustasid usumärtrid. Võrreldes kristlaste koguarvuga oli märtreid küll vähe, kuid märterlus kujundas olulisel määral kristlikku eneseteadvust. Esimene märter, kui selles mitte lugeda Kristust ennast, oli Stefanos, kes loobiti 34. aastal pKr kividega surnuks. Märtrid ei kartnud usu nimel surra, vaid nägid selles võimalust näidata oma usu tugevust. Märtrid surid usutunnistajatena, kõneldi märtrikroonist. Tuntumad märtrid olid näiteks Ignatios Antiookiast ja Polykarpos Smürna koguduse piiskopina. Märtrite kirju loeti ette jumalateenistustel, et usuvendade ja ka kogudustevahelist usku tugevdada. 3) Oma roll kristluse levikul oli ka apoloogiatel. Apoloogiaid oli kahte laadi: ühed olid kristlikud kaitsekirjad, milles toonitati kristlaste ustavust riigile ning kristlaste moraalset laitmatust. Neid kirjutati ametivõimude kaitse saamiseks tagakiusamiste ajal. Enamik neist pärineb keiser Marcus Aureliuse ajast (161-180),
Tähtis ajaloolane on veel kreeklane Appianos, tema vaatleb oma teoses ,,___" Rooma provintside ajalugu: vaatleb Itaaliat, Põhja-Aafrikat ja Süüriat. Dio Cassius (150-235pKr), oli päritolult kreeklane, sündinud Nikaia linnas. Ta oli samuti kõrgetes riigiametites, kirjutanud kreekakeelse teose ,,Rooma ajalugu", kus ta kirjutab Rooma asutamisest kuni aastani 229, 80'st köitest on säilinud vaid mõned osad hilise vabariigi ja varase keisririigi kohta. Ammianus Marcellinus, pärit Antiookiast, oli kreeklane aga kirjutas ladinakeeles, elas 4saj pKr, teada on et ta teenis keiser Constantius ihukaitsjana, ta kuulus preetor Libaniose ____, kelle eesmärgiks oli võidelda vana usu säilimise nimel ning ristiusu vastu. Ta kirjutab ajalugu alates keiser Nerva võimule tulekust, tema teoste väärtuslikemaks osadeks peetakse tema kaasaega e 4saj. Ta on tähtsaim 4saj Roomaajaloolane. Vanim kristlik autor, kes kirjeldab
annaabi.ee 
