Lisandid, katted, nanotehnoloogia 1. Mida nimetatakse säilitusaineks? Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist - lagunemist mikroorganismide toimel. 2. Milline lisaaine on antimikroobne? Antimikroobne lisaaine on aine, mis tapab mikroorganisme või pärsib nende kasvu. 3. Kuidas jagatakse antimikroobsed ained? Antimikroobsed ained jaotatakse vastavalt nende struktuurile orgaanilise ja anorgaanilise rühma järgi. 4. Mida teevad antimikroobsed ained materjali sees? Materjali sees - takistab materjali bioloogilist lagunemist. Materjali pinnal - takistab mikroobide kinnitumist materjali pinnale. 5. Kuidas töötab hõbe antimikroobse ainena? Niiskuse olemasolul vabaneb antimikroobsest lisandist järk-järgult hõbeda ioone. • Hõbedaioonid on võimelised tugevasti seonduma mikroobide rakulise ensüümiga ja inhibeerima rakuseina, membraani ja nukleiinhapete ensüümi aktiivsust. • Kuna mikroobidel on ...
X-Staticu väljatöötlemises ja selle kontrollimises võtsid osa maailma suurimad instituudid, X-Static on heaks kiidetud meedikute ringkonnas. X-Static märk levib kiiresti maailma tarbeturgudel. Tooted, mis sisaldavad X-Static'ut, on saanud mõjukaid auhindu oma unikaalsuse ja kõrge kvaliteedi eest. X-Static omab mõningaid eelistusi teiste antibakteriaalsete toodetega võrreldes. · Kiirus: X-Static hävitab 99,9 % baktereid kiiremini, kui ühe tunniga (enamus antimikroobsetest toodetest ei ole niisugust resultaati näidanud isegi 48 tunniga ). · Katalisaatori omadused: mida soojem ja niiskem on bakterite arengut soodustav keskkond, seda effektiivsemalt toimib X-Staticu omadus baktereid hävitada. · Ohutu ja naturaalne: X-Static on tehtud puhtast hõbedast - naturaalsest looduselemendist, ei sisalda kahjulikke keemilisi elemente ja ei ole mürgine. Hõbe on inimorganismile üks ohutumatudest ja soodsamatest elementidest.
Geeniprojektid andsid tohutu infopanga uute ensüümide ja retseptorite kohta, mis on potentsiaalsed ravimi sihtmärgid. Nüüd on medkeemia ülesandeks leida keemilised ühendid, mis nende sihtmärkidega interakteeruksid, määramaks nende bioloogilised funktsioonid ja otsustamaks nende sobivust olema ravimi sihtmärgiks. MIDA SUUREM ON RAVIMI SELEKTIIVSUS ÜHE KITSA SIHTMÄRGI SUHTES, SEDA VÄIKSEM ON TÕENÄOSUS INTERAKTSIOONIDEKS TEISTE SIHTMÄRKIDEGA JA SOOVIMATUTEKS KÕRVALNÄHTUDEKS. N: antimikroobsetest agentidest parimatel ei leidu inimorganismis sihtmärke, küll aga mikroobis. Nt Penitsilliin atakeerib ensüümi, mis osaleb bakteri rakuseina sünteesis, imetajal pole aga ei rakuseina ega vastavat ensüümi, mistõttu penitsilliinil kõrvaltoimed peaaegu puuduvad. N: isegi kui on sama sihtmärk nii mikroobil kui inimesel, siis miljonite aastate pikkuse evolutsiooni tulemusena on tekkinud neis piisavalt struktuurierinevusi. Need võimaldavad disainida patogeeni-selektiivseid ravimeid
st. igale defensiinile vastab oma geen. Tänapäeval on kasutusel suur hulk sünteetilisi antibiootikume, mis on kas looduslike ravimite derivaadid või täiesti uued keemilised ühendid. Enamasti on antibiootikumid madalmolekulaarsed ained. Antibiootikumidel on väga palju paralleelnimesid, iga ravimifirma kasutab sama toimeaine tähistamiseks eri nime. Mikrobioloogias on siiski kasutusel iga aine jaoks üks nimi. Suur osa antimikroobsetest ainetest, mida kasutatakse inimese ja loomade ravimisel, toimivad valgusünteesi aparaadile. Siinkohal käsitleme mõningaid neist, mis toimivad kas otse ribosoomile või on seotud elongatsioonifaktorite poolt suunatud protsesside inhibeerimisega. Antibiootikumidel on spetsiifilise seondumise piirkond mõne ribosoomi aktiivtsentri läheduses ja nad inhibeerivad reeglina põhiliselt üht ribosoomi osareaktsiooni. Lisaks valgusünteesi inhibitsioonile ja seeläbi ravimi omadustele on
elutegevust ja paljud neist on kasutusel ravimitena. Varasemalt olid antibiootikumid pärit mikro- või ka hulkraksetest organismidest (looduslikud antibiootikumid). Inimese organism toodab mitmeid antimikroobseid aineid nn defensiine, mis on oma keemiliselt loomuselt lühikesed peptiid ja nad on geneetiliselt kodeeritud st igale defensiivile vastab oma geen. Sünteetilised antibiootikumid – looduslike ravimite derivaadid või täiesti uued keemilised ühendid. Suur osa antimikroobsetest ainetest, mida kasutatakse inimese ja loomade ravimisel, toimivad valgusünteesi aparaadile. Mõned toimivad otse ribosoomile või on seotud elongatsioonifaktorite poolt suunatud protsesside inhibeerimisega. Antibiootikumidel on spetsiifilise seondumise piirkond mõne ribosoomi aktiivtsentri läheduses ja nad inhibeerivad reeglina põhiliselt üht ribosoomi osareaktsiooni. Puromütsiin – on olnud oluliseks abimeeteks valgusünteesi molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamisel ja
annaabi.ee 
