Liberalismi suhteline nõrkus (vrd Prantsusmaa ja Inglismaaga; arusaamad õigustest, konstitutsioonist jne). Rahvuslus prantslaslikult antimonarhistlik (rahvus kui kogu vabu kodanikke astumas monarhi despootia vastu). 1848.a Frankfurdi parlament (töötati välja Frankfurdi konstitutsioon e Saksamaa põhiseadus, mida ei võetud kunagi kasutusele) kui liberalismi kõrgpunkt, samas ka märk selle läbikukkumisest. Preisimaa ja Austria antiliberaalsed, rahvuslust hakati nägema kui argumenti lib. vastu ja saksa rahva ühendamise poolt (liberalism ei soosi konkreetse piirkonna/riigi huve, vaid muudab pinnase soodsaks muude jõudude võimulepääsemiseks). Liberalistlikud näited: 1815.a Saksa Üliõpilaste Liit Jenas; 1814-20 Lõuna-Saksa konstitutsioonilised monarhiad (Baden); Põhja-Saksamaal Saksimaal ja Hannoveris. Liberalism levis pigem katoliiklikes piirkondades ja Saksa väikeriikides.
samuti kehtestati L-Euroopas ja siirderiikides (diskrimineerivad) immigratsioonipiirangud, nt USAsse ei pääsenud Euroopa juudid ega idaeurooplased, kuna kehtis rahvuslik-rassistlik arvamus, et „Ameerika peab jääma ameeriklastele“. Eestisse rändasid sisse peamiselt tsaariajal Venemaale läinud kohalikud, vähe rännati välja Austraaliasse, NSVL’i ja Ameerikasse. 29.Maailmastumisidee ja -praktika kriis 1930. aastatel. Majandusideede valdkonnas süvenes kapitalismikriitika ja antiliberaalsed majandusvaated, sooviti kaitsta siseriiklikku majandust, riigistades kaevandusi, raudteesid ja elektrijaamasid, samuti kehtestades väliskaubanduspiiranguid, tolle ja tariife. Sooviti vähendada maade seotust maailmaturuga. Poliitilistes ideoloogiates süvenes demokraatiakriis, tekkisid totalitaarsed ja antiliberaalsed ideoloogiad: fašism ja kommunism. Kommunism oli sügavalt kapitalismikriitiline, kuid
ning pakub turvatunnet olukorras, kus riiklikud moodustised on pidevas sõja ja eksistensialses ohus. Elanikkonna kasv->Haridustaseme tõus -> Massimeedia.Massimeedia ->Massipsühholoogiani. Elanikkonna kasv ning massimeedia viivad Autoritaarsuse mõju kasvnui -> Tööjõumahuka suurtootmine-> Massipsühholoogia. Autoritaarsuse mõju kasvnui -> Tööjõumahuka suurtootmine-> Massipsühholoogia. -> Radikaliseerumine, äärmuste esiletõus. Massimeediasse jõuavad ka antiliberaalsed , vabadust kritiseerivad ideed. Urbaniseerumine, inimesed kogunevad suurtes hulkades tihedalt kokku, võimaldab efektiivsemalt erinevate ideede levikut. Inimesed on rahulolematud, tööstuse areng toob inimeste ette üha uusi kirgi ja väljakutseid, milleni mittejõudmine teeb inimesed õnnetuks . Progressiidee-sõnum sellest , et elu peab minema iga sammuga üha lihtsamaks. -> massipsühholoogia , mis muutub üha radikaalsemaks
annaabi.ee 
